Leopoldo Fernández
Leopoldo Fernández, laval tuntud kui Pototo ja miljonitele kuulajatele kui Tres Patines, oli Kuuba näitleja, laulja ja koomik, keda peetakse 20. sajandi üheks mõjukamaks hispaaniakeelseks humoristiks. Ta sündis Leopoldo Augusto Fernández Salgadona 26. detsembril 1904 Matanzase provintsis ja kasvas üles Güineses vaeses peres; tema isa oli tubakatööline. Ta lahkus noorelt koolist, et aidata peret ülal pidada, vedas laiali leiba ning töötas telegrafisti, sigarirullija ja ennustajana, kuni asutas 1926. aastal koos sõpradega oma teatritrupi. Samal aastal tuuritas ta koos Blanquita Gómeziga mööda Kuubat ning 1930. aastatel kinnistus ta saare teatrimaastikul. Suur kuulsus saabus 1940. aastate alguses, kui raadiovõrk Cadena Azul palkas tema ja Aníbal de Mari uude saatesse. Hispaania kirjanik Cástor Vispo lõi 1941. aastal alanud saate La tremenda corte stsenaariumid ja tegelased; Fernández mängis selles José Candelario Tres Patinest, väikest kelmi, kes oli alati De Mari kehastatud kohtunikuga pahuksis. Edu oli kohene: saadet kuulati iga päev nii kaugel kui Puerto Ricos, Venezuelas, Colombias, Peruus, Panamas ja Dominikaani Vabariigis ning seda edastatakse tänini. Fernández ütles, et paljud tegelased olid võetud päris Kuuba tüüpidest. Laval moodustasid tema ja De Mar ka duo Pototo y Filomeno ning Fernández lõi kuulsa paari näitleja Mimí Caliga, kes mängis Nananinat. Ta mängis filmides Hotel de muchachas (1951) ja ¡Olé, Cuba! (1957) ning salvestas komöödiaalbumeid. Pärast 1959. aastat jätkas ta tööd Kuubal; 1962. aasta märtsiks oli tema trupp mänginud 70 nädalat järjest Havanna Teatro Nacionalis. Sama aasta aprillis katkestati üks etendus, tema teater suleti ja hiljem samal aastal lahkus ta Kuubalt koos 1170 põgenikuga kaubalaeval Shirley Lykes. Populaarset lugu, et ta saadeti vangi nalja pärast portree ülesriputamisest, eitas ta alati. Paguluses töötas ta Mehhikos, kus salvestas 1968. aastal koos De Mariga albumi Tres Patines y El Señor Juez, ja Peruus, kus ta mängis 1969. aastal koos Antonio Salimiga peaosa Panamericana Televisióni sarjas El Guardia Tres Patines. Puerto Ricos kohtus ta näitleja Vilma Carbiaga, kellest sai tema teine naine. 1971. aastal asus ta elama Miamisse. 1976. aastal käivitas ta raadiosaate Los Problemas de Trespatines, kus Carbia mängis tema naist ja mida kuulati jaamades üle kogu Ameerika Ühendriikide; 1977. aastal mängis tema trupp viis kuud Hialeah’ Teatro Lecuonas ning 1980. aastal naasis ta filmi juurde teosega Misión 3K3, mille lavastas koos poja Politoga. Tema viimane lavahooaeg, Pototo odia a las mujeres, kestis 1984. aasta oktoobrini. Oma loomingu lõputute kordusedastuste eest ei saanud ta kunagi autoritasu. Leopoldo Fernández suri Miamis 11. novembril 1985 ning tema kirstule pandi Kuuba mulda.
