Alessandro Bergonzoni
Alessandro Bergonzoni, kes sündis 21. juulil 1958. aastal Bolognas, Itaalias, on mitmekülgne kunstnik. Ta identifitseerib end koomikuna, näitlejana, dramaturgina, kirjanikuna, humoristina, kabareeartistina, visuaalkunstnikuna ja lüürikana. Tema varajane karjäär hõlmas koostööd Claudio Calabròga ning ta õppis Accademia Antonianas enne juristi kraadi omandamist. Bergonzoni debüteeris aastal 1982 teatrisaatega 'Scemeggiata'. Teda peetakse Itaalia eksperimentaalset koomiat ja teatrit esindavaks tegelaseks, mida iseloomustab sürrealism ja keelemäng. Tema lavatööd uurivad sageli sürreaalseid ja paradoksaalseid olukordi, sageli kaasates absurdi ja hüljates reaalsust kunstilise viitena. Tähelepanuväärsete etenduste hulka kuuluvad 'Madornale 33', 'Trascendi e sali' ja 'Urge'. Ta on kirjutanud ja esitanud üle viieteist teatrikontserdi, ise lavastades ja kujundades lavakujundust. Rahvuslikku tunnustust saavutas ta aastal 1985 Maurizio Costanzo saate ülesastumisega ning hiljem aastal 1986 'Il bello della diretta' saates osalemise kaudu. Teatri peale ulatub Bergonzoni looming kirjandusse ja kujutavale kunstile. Ta on avaldanud mitmeid raamatuid, nende seas 'Le balene restino sedute', mille eest ta 1989. aastal Bordighera kuldpalmi sai, ja 'Aprimi cielo'. Ta on esinenud ka filmides nagu 'Pinocchio' (2002) ja 'Quijote' (2006). Alates 2005. aastast on ta esitlenud installatsioone ja näitusi, uurides kontseptsioone nagu 'Crealtà.' Ta paneb regulaarselt kirjutisi Itaalia ajalehtedesse ja ajakirjadesse nagu La Repubblica ja Corriere della Sera, kirjutades rubriike nagu ‘il s’abato di Alessandro Bergonzoni’ ja 'Aprimi Cielo'. Bergonzoni looming puudutab sageli sotsiaalseid küsimusi, sealhulgas haigust, koomas olekut, vangielu ja rahu. Ta on pälvinud arvukalt auhindu, nende seas Premio della Critica (2004-2005), Saint Vincenti auhind, Gradara Ludensi auhind (1995) ja Premio Nazionale Cultura della Pace aastal 2022. Ta jätkab esinemist, kus tulevased etendused on kavandatud sellistes kohtades nagu Teatro Romano Veronas (2026) ja Teatro Duse Bolognas Giornata dei Risvegli (Ärkamispäeva) raames kooma uuringute toetuseks.