Maurizio Micheli
Livornos 3. veebruari 1947. aastal sündinud Maurizio Micheli on itaallane, kes töötab näitlejana, häälteatrijana, koomikuna, autorina, dramaturgina ja teleisiku saatejuhi. Ta veetis oma lapsepõlve Livornos kuni 11 aasta vanuseni, mil tema pere kolis Bari piirkonda, kus ta elas kümme aastat. Pärast lõpetamist Liceo classico Orazio Flacco gümnaasiumis Baris, kolis ta 21-aastaselt Milanosse oma näitlejakirekut edendama. See viis ta õppima Piccolo Teatro di Milano koolis ja omandama D.A.M.S. kraadi Bologna Ülikoolist Luigi Squarzina juhendamisel. Micheli karjääri algus oli debüüt Teatro-kabarees «Il Refettorio» Milanos, esitades Franco Nebbia 'Madre scoraggio't. Ta jätkas oma oskuste lihvimist, töötades Patrice Chéreauga Piccolo Teatro di Milano teatris ja Aldo Trionfoga Teatro Stabile dell'Aquila teatris. 1970ndate lõpus ja 1980ndatel saavutas ta laialdse populaarsuse koomikuna telesaadetes nagu Fantastico , W le donne , Al Paradise ja A tutto gag . Sel perioodil oli ta ka aktiivne laval, lootes populaarseid Pugliese päritolu tegelasi, sealhulgas armunud meest ja DJ Dino de Nitist. Ta mängis ka filmides nagu Allegro non troppo (1976) ja Sono un fenomeno paranormale (1985) ning on tuntud oma rolli poolest filmis Il commissario Lo Gatto (1986). Tema koomiliste esituste kõrval on Micheli näidanud mitmesugust loomingulist tegevust. Ta lavastas aastatel 1974–1988 mitmeid filme, sealhulgas Patria e mammà , Giovinezza addio! , Magic Modern Macbett , Mi voleva Strehler , Nudo e senza meta , In America lo fanno da anni ja Un mandarino per Teo . Alates 1972. aastast on ta ka kirjutnud ja esitanud kümmet etendust, millest eriti tuntuks sai Mi voleva Strehler (1978), mille kaasosalisena oli Umberto Simonetta, ning kus klaverit mängis Giovanni Del Giudice, saavutades üle 1000 esituse, isegi Pariisis. Micheli on aastal 2002 avaldanud romaani Garibaldi amore mio , mis kohandati lavakoomiaks, etendust toimus 2003–2004 Milano Franco Parenti teatris. Ta on avaldanud ka oma autobiograafia Sciambagne! aastal 1996 ja juhtis aastatel 1992–1993 viktoriini 'Il delitto è servito'. Aastal 1999 sai ta tiitli Ufficiale-Ordine al merito della Repubblica italiana. Alates 1998. aastast on tal suhe näitlejanna Benedicta Boccoliga ja nad abiellusid 28. augustil 2025.