Chuck - GiggleTime'i multikakoomik, kes räägib nalju
GiggleTime Androidile
Tasuta Google Plays
Laadi rakendus alla
GiggleTime - naljad, koomikud ja komöödiaetendused GiggleTime
Menüü
Uuenda Premiumiks Esita nali Koomikud Komöödiaetendused Kõige enam jälgijatega koomikud Meist KKK Kontakt Lisa koomik
Laadi rakendus alla
Jälgi meid

Õigusteave
Privaatsuseeskiri Kasutustingimused Küpsiste eeskiri Tagastus- ja tühistamispoliitika Viited
Logi sisse
Keel
Kategooriad
Seaded
Keel eesti, eesti keel eesti, eesti keel
Turvaline režiim
Juhuslike naljade automaatesitus
Teavitused
Üleilmne talentide register

Koomikute register

Sirvi koomikute profiile, elulookokkuvõtteid, päritoluriiki ja ametlikke linke.

Algab tähega S Kinnitatud Tühjenda kõik
Kuvatakse 109-120 / 150 koomikut
Stewart Johnson, koomik (Eesti) – Lugude jutustamine, Kuiv huumor
Kinnitatud Nõudmata
Eesti

Stewart Johnson

Stewart Johnson on Eesti stand-up koomik USA päritoluga, sündinud Wisconsinis, USA-s 1975. aastal. Ta identifitseerib end Ameerika Ühendriikide kodanikuna ja on elanud Eestis 28 aastat. Algselt Wisconsinist pärit olles tundis ta, et oli 20 aasta vanuselt juba "näinud" Ameerikat ning otsis võimalust uurida teisi maailmaosasid. Ta mäletab 1991. aastal Eesti iseseisvuse kuulutamist ja arendas hiljem suvekoolis Ameerika Ühendriikides viibides sõprussuhteid eestlasega. 1996. aastal Euroopasse õpinguid jätkama sõitnud, külastas ta 1997. aastal selle sõbra kutsel Eestit. Sõbrad hoiatasid teda 1990ndatel ja 2000ndatel Eestis olevate võimalike ohtude kohta. Johnsoni tee Eestisse oli järk-järguline. 1998. aastal tegi ta lühikese tagasipöördumise USA-sse, et lõpetada oma haridus, esialgselt eesmärgina teenida karjääri välisministeeriumis; siiski asus ta samal aastal alaliselt tagasi Eestisse, reisides vaid kahe kohvriga ja seljakotiga. Esialgu elas ta Tartus, Eesti teises suurimas linnas, ja õppis eesti keelt vaadates ameerika telesaateid subtiitritega. Ta esitab jutustajakoomikat ja naudib oma elu veidrate sündmuste jutustamist publikule, sageli kasutades kuiva huumorit. Publik armastab tema lugusid kuulda ja neist naerda. Ta on jutustaja ja Eesti elanik, esinedes Comedy Estonia poolt korraldatavatel jutustajakoomika üritustel ja osaledes Eesti jutustajakoomika tuuridel. Ta asutas Comedy Estonia trupi aastal 2010 ja esitab aeg-ajalt privaatselt komediaetendusi. Stewart Johnson on töötanud erinevatel ametikohtadel, sealhulgas kasiirina, õpetajana, nõustajana, toimetajana ja funk-saksofonistina ning lühiajaliselt videoletti müüjana Ameerika lõunas, kus ta omapäraselt vahetas täiskasvanufilmide etikette. Ülikoolis õppis tuumapoliitikat. Tema kogemused, sealhulgas tervishoidu puudutav ravi testikulatsioonivähile, mis diagnoositi paar aastat tagasi, inspireerisid filmi „Chuck Band Show“, mis on lahti põhineb tema loole. Üllatuslikul moel oli kolmekuulise meditsiinihoiu kogukulu, sealhulgas 15 või 16 päeva haiglas toimuva keemiaravi, vaid 5 eurot. Abielu eesti naisega sõlmis ta aastal 2003 ja ostis Nursipalus vana puitmaja ning on alates tol hetkeni pühendanud sinna kuni üheksa kuud aastas elamiseks, algselt pensionipõue eesmärgil. Kuid aastal 2022 otsustas valitsus laiendada sõjalist õppeala ja sundostada tema kodu, mille tagajärjel liitus ta Facebooki rühmaga „Kaitse Nursipalut“. Ta räägib eesti keelt ja on avaldanud rahulolematust Kremli toetavate postitustega selles grupis, usuldades, et valitsuse laiendamise käsitlemine oli haldmatu. Kaitseministeeriumi esindajad hindasid tema maad ja maja veebruaris 2024. aastal. Ta on Venemaa vastu ning identifitseerib end sõltumatu mõtlejana, mitte vabariiklase või demokraadina.

Stewart Lee, koomik (Ühendkuningriik)
Kinnitatud Nõudmata
Ühendkuningriik

Stewart Lee

Stewart Lee on koomik, kes sündis 5. aprillil 1968 Wellingtonis, Shropshire'is. Tema pere läbis varase muutuse, kui tema vanemad-kasvatajad lahutasid, kui ta oli vaid nelja-aastane; teda kasvatati Solihullis, West Midlandsis. Teismeaastatel aitas talle stipendium, mida tuntakse 'koduta laste bursarina', mis võimaldas tal käia Solihull School'is, kus ta liitus ka mägijalgpalli klubiga. 1989. aastal sai Lee Oxfordi Ülikoolist inglise keeles ülemse teise klassi kraadi. Teismeaastatel hakkas ta ka tegelema haavandilise koliidiga, seisund, mis esitab endiselt väljakutseid. Alates 1989. aastast alustas Lee oma professionaalset karjääri komöödiapartnerluse loomisega Richard Herringiga, kes olid tuntud nimega Lee ja Herring. Nad said kiiresti tuntuks, võites 1990. aastal Hackney Empire'i aasta uue tulija konkursi. Duo pakkus sisu BBC Radio 4 saateks *On the Hour* aastal 1991. Seejärel töötasid nad välja *Lionel Nimrod's Inexplicable World* (1992-1993) ja produtseerisid kolm seeriat *Lee ja Herring* saadet BBC Radio 1 jaoks (1993-1995). Raadio tööst peale on Lee osalenud lääne-endise muusikal *Jerry Springer: The Opera* kaasautorina ja -lavastajana aastal 2001, ning avaldanud oma debüütromaani *The Perfect Fool*, samuti aastal 2001. Ta on ka koostööd teinud teiste koomikute, sealhulgas Richard Herringi ja Frankie Boyle'iga. Stewart Lee komöödiastiili on kirjeldatud BAFTA auhinda võitvana ning ta läheneb nüüd kuuekümnendale aastale. *The Timesi* andmetel on Lee "maailma suurim elav stand-up koomik". Ta on 2011. aastal pälvinud British Comedy Awards kategooriates Parim meeste telesaatja koomik ja Parim komöödiakohustusprogramm. Hoolimata hiljutisest vähenenud TV profiilist, jätkab ta esinemisi, kus on kavandatud kuupäevi 2026. aastaks, ja 2023/24 aasta tuuri etendust filmiti aprillis 2024. Tema töö "Snowflake & Tornado" on saadaval allalaadimiseks ning ta peab regulaarselt rubriiki ajakirjas THE NERVE. Ta avaldab muret praeguse komöödiamaastiku kohta, viidates konkreetselt väljakutsetele "külma südamega Netflixi heakskiidetud viha komöödiast" ja teda on võrdlevad selliste tegelastega nagu Dave Chappelle, Ricky Gervais ja Jordan Peterson.

Stig Grybe (1928–2017), koomik (Rootsi)
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Stig Grybe

Rootsi meelelahutaja, Stig Rudolf Grybe, sündis Stockholmis 18. juulil 1928; ta töötas näitlenud, koomikuna, kirjanikuna ja filmirežissöörina. Tema vanemad olid kellameister Erik Grybe ja Hilma Näsström. Pärast Stockholmist lapsena lahkumist kasvas ta üles erinevates kohtades Rootsis. Ta debüteeris laval koolinäidendis Söderköpingis ja kaalus mõttetult liitumist Scenklubbeni teatriringiga Västerås'is, enne kui jälle kolis. Aastal 1946 asus ta õppima Calle Flygares Teaterskolas Stockholmis, töötades erinevaid töid oma õpingute rahastamiseks. Grybe alustas karjääri filmiväljaannetestega, debüteeris 1947. aastal filmis "Kas ma tohin, härra?" ja tegi samal aastal kaasa filmis "Ära tapa sugulasi". Ta töötas aastatel 1948 Riksteateris, mängides "Johanna Lothringenist". 1950ndate lõpust kuni 1960ndate alguseni sai ta tuntuks koomikuna raadios kujutades "Ante Nordlundi" iseloomu. See roll laienes 1963. aasta teleseriaali ja 1964. aasta filmi "Unistuspoiss" peale. Ta esines mõnes Knäppupp revüüs ja lõi Casinoteatris iseloomu “Ante Nordlund Mobackenist”, mis sai väga populaarseks. Raadioseeria, kus oli Ante, edastati 1957. aastal ning tal oli 1963. aastal oma telesaade "Antes Supersjå". Kogu karjääri jooksul hõlmas Stig Grybe’i töö peamiselt lavapublikumile mõeldud esitusi, teleseriaale ja filme. Ta laulis häältega arvukatesse animafilmidesse, sealhulgas "Sada üht Dalmaatsiat" (1961), "Džunglite raamat" (1967), "Peti lohe" (1977), "Väikesed haldjad" (1981), "Lumekuninganna ja seitse pöialpoissi" (1982) ning "Kodulinnu teekond: Imeline reis" (1993) ja selle järjekujutamine, "Kodulinnu teekond II: Kadunud San Franciscos" (1996). Drunkelspiel filmis "Koerte hotell" (2000). Robert Gustafssoni ja hulga teiste esitajate kõrval mängis Grybe 2022. aasta Netflixi filmis *Nyblandad Grogg*, energiline kohandamine telesaates *Grogg*. Stig Grybe suri 1. veebruaril 2017 Gävles pärast lühikest haigust. Teda on kirjeldatud kui "Rootsi lõbusamat meest".

Stuart Stone, koomik (Kanada)
Kinnitatud Nõudmata
Kanada

Stuart Stone

Stuart Stone, keda sündis Stuart Eisensteinina 17. novembril 1980 Thornhillis, Ontario provintsis, Kanadas, on mitmekülgne Kanada näitleja, produtser ja helilooja. Tema varasemat elu mõjutasid vanemate äri hoki- ja pesapallikortidega. Ta alustas karjääri väga noorelt, ilmudes kahesaastaselt Maple Leaf Foods Hami ja Kraft Dinneri Kanada televisioonis reklaamides. See esimene samm näitlemise maailmas märgistaski produktiivse karjääri algust, mis hõlmab erinevaid meediakanaleid. 1980ndate ja 1990ndatel kinnistas Stone end mitmekülgse hääliloojana. Ta laenanud oma anded animasarjadele nagu (1994–1997), (1989, Arthuriga kõneldes) ja (1987, Chuckiega kõneldes). Ta tegi ka filme nagu (1987, Joeyga kõneldes) ja (1992, sugulase Stevie rollis). Tema näitlejakirjeldused hõlmavad edasi teleseriaalides mängitud rolle, sealhulgas (1995), (1996) ja (1993), ning ta pakkus lisahääli (1994) ja (Lemmy Koopa häält kõneldes). Hiljem tegi ta filme nagu (2001, Ronald Fisheri rollis) ja (2001, Danny rollis), ning laenanud JT häält filmile (2001). Stone'i karjäär on 21. sajandil jätkunud mitmekesiste projektidega. 2006. aastal tegi ta koostööd Jamie Kennedyga MTV reaalsussaates *Blowin' Up*, andes välja albumi samanimelise nime all ja turneedes Kennedyga selle laulude esitamiseks. Ta produtseeris ka Kennedy video *Jamie Kennedy: Unwashed* (2006) ning kirjutas sellele muusikat, samuti 2008. aasta filmile *Bitten*. Ta on juhtinud Stickamis veebisarja nimega 'The Sunday Nite Stu', mille vaatajate arv ületas 2012. aastaks 300 000 kuus. Lisaks juhib Stone TSM RADIO podcasti ja toodab teleseriaale maagile Criss Angelile. Ta osaleb ka *Championship Wrestling From Hollywood*is, pakkudes kommentaari ja maadlust. Märkimisväärne on, et ta režisseeris ja kaastas stsenaariumi filmile *The Haunted House On Kirby Road* (2016), mis võitis Toronto Independent Film Festivalil parima horrorifilmi auhinna ning tõi talle CineView filmifestivalil parima režissööri auhinna. Stone'i ilmumine Drake'i muusikavideos "Falling Back" kinnitab veelgi tema jätkuvat kohalolu populaarkultuuris.

Stubby Kaye (1918–1997), koomik (Ameerika Ühendriigid)
Kinnitatud Nõudmata
Ameerika Ühendriigid

Stubby Kaye

Stubby Kaye, keda sündis Bernard Shalom Kotzinina 11. novembril 1918 Manhattanil, New York Citys, oli ameerika koomikunäitleja ja laulja. Tema vanemad olid juudi immigrandid Venemaalt ja Austria-Ungarist ning ta lapselapsed veetis Far Rockaway's, Queensis ja The Bronxis. Ta lõpetas DeWitt Clinton High School'i aastal 1937, mis tähistas karjääri algust, mis kestis mitmeid aastakümneid ja hõlmas laval, filmis ja televisioonis tegutsemist. 1939. aastal alustas Kaye oma karjääri võiduga Major Bowes Amateur Hour'i konkursil. Selle võidu järel alustas ta kümnepikkist ringreisi vaudeville'i ringkondades, keda mõnikord tutvustati kui 'Extra Padded Attraction'. Teise maailmasõja ajal meelitas Kaye regulaarselt sõjaväelastikke, ringleides sõjapiirkondades ja märkides samal ajal oma debüüdi Londonis Bob Hope'iga. Lisaks oli ta pidutser Freddy Martini ja Charlie Barneti swingorkestrite jaoks. Tema Broadway debüüt toimus 1950. aastal Guys and Dolls 'is, kus ta mängis Nicely-Nicely Johnsoni rolli. Kaye on enim tuntud oma panuseks muusikaliteatris, eriti rollides mänguetendustes Guys and Dolls (1950) ja Li'l Abner (1956). Talle anti bis-endid esituse eest 'Sit Down, You're Rockin' the Boat' mänguetenduses Guys and Dolls , ning ta kordas oma rolli 1953. aasta Londoni lavastuses ja 1955. aasta filmikohanduses. Ta tutvustas ka laule 'Fugue for Tinhorns' ja 'The Oldest Established’ mänguetenduses Guys & Dolls . Mänguetenduses Li'l Abner kehastas ta Marryin' Sami rolli ning tutvustas 'Jubilation T. Cornpone’ laulu. Ta sai 1957. aastal Outer Critics Circle auhinna parima näitleja poolest muusikalitõestis, oma töö eest. Tema filmikohad hõlmavad rolle filmis Cat Ballou (1965) koos Nat King Cole’iga, Who Framed Roger Rabbit (1988) Marvin Acme’i rollis ning mitmeid teisi. Karjääri jooksul tegi ta arvukalt külalisesinemisi telesaadetes, sealhulgas The Martha Raye Show , The Gisele MacKenzie Show ja The Red Skelton Hour . Ta juhendas ka lasteprogramme nagu Stubby’s Silver Star Show ja Shenanigans . Stubby Kaye suri 14. detsembril 1997 Rancho Mirages, Californias, kopsukahjustuse tõttu.

Sue Perkins, koomik (Ühendkuningriik)
Kinnitatud Nõudmata
5. märts 2027 Ühendkuningriik

Sue Perkins

Susan Elizabeth Perkins, kes on tuntud professionaalselt nimega Sue Perkins, sündis Inglismaal 22. septembril 1969; ta on koomik, saatejuht, esitaja, näitleja ja kirjanik. Kasvatatuna Croydonis, Londonis, oli Suel Perkins kaks nooremat venda, David Perkins, ja ta sai haridust Croham Hurst School'is, erakoolis tüdrukutele, mis asub lähedal tema perekonna kodule. Tema isa töötas autodiileris ja ema oli sekretär. Perkinsi tee koomikuks algas Cambridge'i Ülikoolis, kus ta õppis inglise keelt New Hallis (praegu Murray Edwards College'is) ja lõpetas aastal 1991. Croham Hurst Schoolis õppides osales Perkins esituskunstis ning oli 1990–91 õppeaastal Cambridge'i Footlights'i draamigrupi president. Just Cambridge'is kohtas ta Mel Giedroyci ja nad moodustasid koomikupaari 'Mel ja Sue' aastal 1997. Cambridge'i Footlights alustas esinemist 1990ndatel ning nende etendused sisaldasid ka ilmumisi telesaadetes nagu French & Saunders. Paar juhtis Channel 4 saateid Light Lunch ja selle õhtulikku versiooni Late Lunch aastatel 1997–1999. Nende kiiresti toimuva ja eneseiroonilise koomikustiili populaarsus kasvas kiiresti. Perkins ja Giedroyc juhtisid koos telesaadet "The Great British Bake Off" aastatel 2010–2016, ning said laialdaselt tuntuks kui "Bake-Off Sue". Ta juhtis koos Giles Coreni ajaloolist toitsarja "Supersizers" aastatel 2007–2011. Pärast karjääri jooksul on Perkins esinenud arvukates komöödi vestlusvoorades, nagu "QI", "Have I Got News for You" ja "The Last Leg". 2008. aastal võitis ta BBC saates "Maestro" ning dirigeeris BBC kontsertorkestrit Promsil. Alates 2021. aastast juhib ta BBC Radio 4 saadet "Just a Minute". Ta on juhtinud ka reisis dokumentaalseid filme, sealhulgas "Jaapan Sue Perkinsiga" ja "Ganges Sue Perkinsiga", ning on raamatute autor, nagu "Spectacles" ja "East of Croydon". Aastatel 2014–2021 oli tal suhe Anna Richardsoniga ning on rääkinud elamisest healoomulise hüpofüüsi adenoomiga.

Sully Quay, koomik (Prantsusmaa)
Kinnitatud Nõudmata
Prantsusmaa

Sully Quay

Sully Quay, sündinud 23. oktoobril 1970 Pariisis, Prantsusmaal, on mitmekülgne prantsuse-togolane ja benini kirjanik, humorist, näitleja ja inglise kehalõpetaja. Tema päritolu peegeldab tema mitmekesist tausta, emast Aného, Togost ja isast Ouidah, Beninist. Ta on veetnud palju aega elades välismaal, sealhulgas kogemusi Lõuna-Koreas, Poolas ja Ungaris. See rahvusvaheline perspektiiv mõjutab suuresti tema tööd, eriti tema uurimistööd pagendusel elamise kohta, mida näitab tema 2016. aasta raamat 'Ma olen expat ja siis mis?!', algselt avaldatud inglise keeles. Quay esineb vahel ka amatöörnäitlejana. Quay viimase aja kirjanduslik fookus on keskendunud ajaloolisele romaanile 'Un prisonnier sans étoile,' mis ilmus 2022. aastal prantsuse keeles Ramsay Éditionsi poolt. See teos, mis on inspireeritud tema vanaisast, räägib fiktiivset lugu Sylvestre Kpotost, Togo päritolu arstist, kes seisab USA-s ja Euroopas rassismi ees natsivalitsuse ajal. Narratiiv algab 1932. aastal ja jälgib Kpoto teekonda Chicagost Pariisi, millel on mõju Josephine Bakeri poolne, ning tema hilisemat karjääri edukase kirurgina. 'Un prisonnier sans étoile' uurib mustanahaliste saatusi ja kohalolu kontsentratsioonilaagrites Teise maailmasõja ajal ning seda kirjeldakse kui põhjalikult dokumenteeritud, kuid fiktiivset narratiivi. 2025. aastal ilmus romaan Togo-s reeditud kujul. Quay propageerib aktiivselt seda romaani kooli- ja kultuuriüritustel, sealhulgas esinemisi Prantsuse Lütseumis Lomés ja Lütseumis Zébévis Aněhos. Tema kirjutamistööde kõrval on Sully Quay ka koomik. Ta osales Cannes'i filmifestivali Pavillon Afriques'i "Leheküljest ekraanile" sessioonil, kus esitas oma romaani "Täheteta vang" produtseridele. Tema raamat 'Ma olen pagulane ja siis mis?' käsitleb välismaal elavate naiste kogemusi, haarates omaenda elu välismaal põhjal. Quay's reisid on hõlmanud külastusi ajaloolistele paikadele Ouidah's (Benin), Anécho's (Togo) ja Auschwitz'is (Poola). Ta avaldas 'Nos vies ailleurs' 2024. aastal, jätkates temaatika uurimist identiteedi ja kuuluvuse teemadel.

Susan Calman, koomik (Ühendkuningriik) – Sketškomöödia, Vaatluskomöödia
Kinnitatud Nõudmata
18. nov 2026 Ühendkuningriik

Susan Calman

Glasgow'is 1974. aastal sündinud Susan Calman on šoti jurist, kirjanik, telesaatejuht ja koomik. 2006. aastal tegi ta ülemineku korporatiivse juristi töölt lavakoomikuks; samal aastal osales ta ka BBC uute komöödiatähtede auhindade poolfinaalis ning jõudis Funny Women võistluse finaali. Tema varajase karjääri hulka kuulusid esinemised sketšisaates 'Ugly Kid' Edinburghi festivalil 2007. aastal, mis hiljem nimetati ümber 'Blowout'iks ja sai Šoti BAFTA auhinna. Calman elab Glasgow's ning on abielus viie kassi emana. Calmani komöödiastiil hõlmab vaatluspõhist huumorit, puudutades teemasid avalike karvade hoolitsusest kuni tema vastumeeldusega väikeste taldrikute restoranide vastu. Ta viitab kogemustele oma esinemisest üle kümne aasta tagasi, sealhulgas glasgowi aktsendi hirmutavale olemusele. Tema materjal sisaldab ka arutlusi perimenopausi ja seksismi kohta, eriti golfikommuunis. Ta on loonud ja mänginud kahes sarjas raadio-sitkomis "Sisters" (BBC Radio 4) ning viies soos sarja Raadio 4 jaoks, sealhulgas "Susan Calman Makes Me Happy." Teda tuntakse ka oma stand-up esituste poolest, nende seas "Susan Calman is Convicted" ja "Keep Calman Carry On," kõik saadaval BBC Radio 4s. Calman on esinenud arvukatel raadio- ja telesaadetel paneelides, nagu The News Quiz, QI, HIGNFY ja Mock the Week, ning juhtinud Woman’s Houri Raadio 4s. Ta osales telesaates 'Strictly' aastal 2017, jõudes kümnenda nädalani ja võitis 2018. aastal Kevin Cliftongi koos 'Strictly Live Tour'i. Ta on ringreise teinud bussikohtudega ning praegu juhib 'Tall Tales'i tuuri, mis jätkub kuni 2026. aasta veebruarini. Calmani avaldatud teoste hulka kuuluvad raamatud 'Cheer Up Love' ja 'Sunny Side Up: A Story of Kindness and Joy', ning ta kirjutab kuukinos Good Housekeeping Magazine'i jaoks. Ta on ka esinenud telesaadetes nagu 'Home from Home' ja 'Fresh Meat', juhtinud päevaajasaateid The Boss ja Armchair Detectives, võites hilisemalt Šoti BAFTA, ning esindanud CBBC saadet Top Class.

Susy Kane, koomik (Ühendkuningriik) – Sketškomöödia
Kinnitatud Nõudmata
Ühendkuningriik

Susy Kane

Dorkingi, Surrey, Inglismaal 27. augustil 1978. aastal sündinud Susy Kane on mitmekülgne talent, töötades inglise näitlejana, komöödiakirjutajana ja muusikuna. Tema perekonna taust mõjutas oluliselt tema karjääri; isa, John Kane, on endine Royal Shakespeare Company kaasartista ja looja sitcom'ile Terry and June , samas kui ema, Alison Warner, on ooperilaulja. Tal on ka vend, Simon Kane, kes jagab tema loomingulisi püüdlusi nii komöödiakirjutajana kui ka näitlejana. Kasvades Wandsworth'is, Londonis, käis ta Westminster Schooli pärast stipendiumi saamist oma viimaseks õppeaastaks. Tema haridus jätkus Edinburghi Ülikoolis, kus ta õppis hiina keelt, kunstiajalugu ja filmi. Varakult ilmnes tema muusikalistalent, alustades džässiklubides laulmist 16-aastaselt ja olles kaasa tegija muusikuna, mängides tsigain vili Charlotte Churchi albumil Tissues and Issues . Kane'i karjäär hõlmab laia valikut rolle nii kaamera ees kui taga. Tema telesaate krediidid on ulatuslikud, sealhulgas osatäitmised seriaalides Saxondale , Maron , Extras Christmas Special , The Thick of It , The IT Crowd , Lodge 49 , Endeavour , A Touch of Cloth , Death in Paradise ja Agatha Raisin . Ta on kaasa töötanud kirjutajana, näitlejana ja režissöörina Funny Or Die UK-s ning kirjutanud sketše erinevatele BBC ja ITV komedisaatele. Tähelepanuväärsete näitlerollide hulka kuuluvad Pippa raadioseriaalis Bleak Expectations ja Andrée Melly BBC taastuses kadunud episoodidest Hancock's Half Hour , samuti Caroline Denby seriaalis House of Anubis . Ta tegi kaasa filmis Stan & Ollie (2018) tsüntia rollis ning mängis Genevieve’t Lodge 49 (2019) seriaalis ja esitas Samantha Darlingi Comedy Central pilootprogrammis Chasers (2019). Peale näitlemise on Kane'i kirjutamistunnud saanud tunnustust. Ta on kirjutanud muusikat London Eye'le ja tema pilootstsenaarium Jurgatory müüdi FX Channelile aastal 2014. Samuti on ta lugenud ette Channel 4 dokumentaali The Million Pound Holiday Club (2018). Praegu elab ta Londoni ja Los Angelese vahel. Tema mitmekülgne oskusjuhtimine ja viljakas loometegevus näitavad pühendumust komöödia ja esinemise vastu erinevates meediakanalites, mis on kindlutanud tema positsiooni mitmeküpse talentina meelelahutustööstuses.

Sven Brundin, koomik (Rootsi)
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Sven Brundin

Sven Brundin on rootsi stand-up koomik. Sündinud 9. detsembril 1966, elab ta praegu Viksjös, Järfällas. Ta tegi ülemineku juristist koomiku ametisse, mis näitab tema professionaalse tee muutumist. Tema karjäär algas pärast mitmeid aastaid bussijuhi ja taksojuhi tööd, vihjates mitmekülgsele taustale enne esinemisele pühendumist. Brundin õppis õigust Uppsala ülikoolis ja käis näitusõppes Stockholmi Improviseerivateateatris, mis annab märku varasest huvist nii intellektuaalse tegevuse kui ka lavikunstide vastu. Alates 2006. aastast on Sven Brundin olnud üks aktiivsemaid uusi stand-up koomikuid Rootsis. Ta lõpetas Thomas Oredssoni ja Anders Celini juhendamisel komöödiakoolituse, teravdades oma oskusi edasi. 2006. aastal jõudis ta Stockholmi Café Tivolis toimuva stand-up võistluse, BungyComedy, finaali. Ta esineb regulaarselt Norra Brunn restoranis, mis on Stockholmis asuv stand-up restoran, ja ilmuvad lavadel nagu Big Ben Standup ja Comedy Nation. Tema komöödiastiili kirjeldatakse kui teravat, võluvat ja siirast, sisaldades vaatlusi, absurdseid perspektiive ja soojust. Ta püüab luua kontakti publikuga olenemata nende asukohast. Brundini töö ei piirdu stand-up'iga; ta on esinenud Skrattstockis aastatel 2007–2013 ja on ka aastal 2014 sinna kutsutud. Aastal 2007 turneeris ta Parksommarturnéniga Annika Norlini, Moneybrotheri ja Salem Al Fakiri kõrval. Ta on ka korduvalt esinenud Gröna Lundis aastatel 2007–2013. Aastal 2011 tegi ta häältegemistöö Maria Werni kahele filmile: 'Pojke Försvunnen' ja 'Svart Fjäril'. Ta juhib Go Bananas Comedy klubi Hedmans Lounge'is Sundbybergis ja töötab Järfälla valla hoolekandeametis. Teda peetakse kultuuride, žanrite ja publikute vaheliseks sillutajaks tänu tema rootsi eneseiroonikale ja rahvusvahelisele karismale. Sven Brundin esineb koomikuna, konverentsipidajana/moderaatorina, loengu pidajana, giidina või näitlenud. Sven Brundin jätkab aktiivset tegutsemist erinevates esinemiste rollides. Ta töötab sageli "bingovärdi" kohalt Viking Gabriella, Viking Glory ja Viking Gabriella laevadel. Ta on konverentsi pidaja Grand Travel Awards üritusel Oslos 8. jaanuaril 2026 ning esineb Norra Brunnis Stockholmis Christer Svenssoni ja Fredrik Anderssoniga 10. jaanuaril 2026. Eeltulevad esinemised hõlmavad kuupäevi Norra Brunnis Lasse Nilseniga ja Özz Nüjeniga (12. veebruar 2026), Kapten Jackiga (16. veebruar 2026) ning Släng dig i bunkern Comedy Clubis Trosas (27. märts 2026). Ta juhib ka stand-up sessioone Makerietis Örebro's mitmel kuupäeval aastal 2026. Ta töötabgi giidina erinevatel paatidel Strömma jaoks Stockholmis. Tema veebisait on https://www.svenbrundin.com/ .

Kinnitatud Nõudmata
Ühendkuningriik

Roberts

Smug Robertsi nime all töötav Andy Robert Wilkinson on inglise stand-up koomik ja näitleja. Ta sündis Manchesteris Harpurheys ja läks North Manchesteri poiste keskkooli. Tema karjääri jooksul on ta töötanud reljeefse pubi üürileandjana, juhendanud jalgpallimeeskonda Torontos, Ontarios, Kanadas ja mõnda aega juhtis ta oma märgikirjutamise äri.