Chuck - GiggleTime'i multikakoomik, kes räägib nalju
GiggleTime Androidile
Tasuta Google Plays
Laadi rakendus alla
GiggleTime - naljad, koomikud ja komöödiaetendused GiggleTime
Menüü
Uuenda Premiumiks Esita nali Koomikud Komöödiaetendused Kõige enam jälgijatega koomikud Meist KKK Kontakt Lisa koomik
Laadi rakendus alla
Jälgi meid

Õigusteave
Privaatsuseeskiri Kasutustingimused Küpsiste eeskiri Tagastus- ja tühistamispoliitika Viited
Logi sisse
Keel
Kategooriad
Seaded
Keel eesti, eesti keel eesti, eesti keel
Turvaline režiim
Juhuslike naljade automaatesitus
Teavitused
Üleilmne talentide register

Koomikute register

Sirvi koomikute profiile, elulookokkuvõtteid, päritoluriiki ja ametlikke linke.

Algab tähega M Tühjenda kõik
Kuvatakse 97-108 / 232 koomikut
Mike Harding, koomik (Ühendkuningriik)
Kinnitatud Nõudmata
Ühendkuningriik

Mike Harding

1 540 jälgijat

Mike Harding, kes sündis 1944. aastal, on pärit Crumpsallist, Manchesterist. Tema varajane elu märgistati isa, Louis Arthur 'Curly' Harding'i kaotusega, kes hukkus Teises maailmasõjas enne Harding'i sündi. Väärkohtlemise kogemused said alguseks, kui ta käis Crumpsalli St Annes ja Manchesteri St Bede’s Collegenõus noorena. Hiljem omandas ta Inglise keele ja hariduse kraadi Manchesteri Ülikoolist. See mitmekülgne hariduslik taust mõjutab tema mitmekesist loomingulist väljundit. Enne kui Harding sai tunnustust esitajana, hõlmasid töökohad erinevaid tegevusi: tee kaevamine, prügikonteinerite kogumine, õpetamine, terase ehitus, bussijuhi abi töö, boileri puhastus ja töö keemia tehases. 1960ndatel hakkas ta esinema rahvamuusika lauljana ja Manchesteri kohalike bändidega. Sel perioodil andis ta välja oma debüütalbumi *Lancashire'i poiss* plaafirmalt Topic Records aastal 1972. Laul jõudis Suurbritannia singlite edetabelis 22. kohale, mis viis laialdase tunnustuse kogu riigis. Harding jätkas albumite väljaandmist 1970ndatel ja 1980ndatel, sealhulgas *Mrs 'Ardin'i laps* (1974), *Üks mees etendus* (1976) ja *Pommitajate kuu* (1984). Ta demonstreerib mitmekülgsust muusika loomisel; sinna kuuluvad ka filmimuusika näidendid nagu Danger Mouse, Count Duckula, The Reluctant Dragon ja The Fool of the World and the Flying Ship. Muusika kõrval on Mike Harding viljakas kirjanik. Ta on avaldanud mitmeid raamatuid, sealhulgas "Armtooli anarhisti almanahhi", "Tapja budgid" ja teoseid, mis käsitlevad Briti rahvakultuuri ja ajalugu. Ta juhtis BBC Radio 2 rahvamuusika auhindade gala ning oli 1997–2012 aastani BBC Radio 2 saate "The Mike Harding Show" juhirollis, ulatudes ligika kümne miljoni kuulaja publikuni. Seejärel asutas ta detsembris 2012 aastal internetiraadio programmi "The Mike Harding Folk Show". Ta on ka dokumentaalfilmide režissöör ja näitekirjanik. Ta esines 1982 aastal saates "Desert Island Discs", valides lugusid Carl Reinerist & Mel Brooksist Chuck Berryni, ning Ordnance Survey kaarte ja raamatuid Fellsist luksuskaupadena. Praegu hoiab ta aktiivset positsiooni oma internetiraadiosaate kaudu ja on The Ramblers' eluaegne asepresident, mis näitab tema pühendumust välitegevustele.

Mårten Andersson, koomik (Rootsi) – Paroodia, Kehastused
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Mårten Andersson

1 270 jälgijat

Mårten Andersson, kes sündis 26. novembril 1974, on mitmekülgne meelelahutaja Stockholmist, Rootsist. Teda tuntakse nii koomikuna kui ka muusikuna. Lapsepõlves mõjutasid teda bändid nagu Kiss ja Iron Maiden, ning ta alustas 16-aastaselt esinemisi ja salvestamist kohalike bändidega. 19-aastaselt sai ta noorterrepordiks Sveriges Radio P3 saate "Signal" jaoks, mis näitas tema varajast huvi meedia ja etendamise vastu. Ta õppis ajakirjandust Kalix folkhögskolas ja töötas spordireporterina SR Radiosportenis, hiljem liikudes ZTVs neljaks aastaks programmijuhi, reporteri, toimetaja ja produtsendi rollidele. Anderssoni karjäär võttis mitmekesise kursi, hõlmates nii muusikalisi tegevusi kui ka komöödiaprojekte. Ta on rootsi-ameerika basskitarrist, kes alates 1998. aastast ringreisil maailmas Lizzy Bordeniga; Lizzy Borden andis tema ametiajal välja üheksa albumit. Ta mängis ka Dee Snideriga, John Rzeznikuga, Nancy Wilsoniga ja Dario Lorinaga (Black Label Society), ning oli liikmena sellistes ansamblites nagu Lita Ford, Steelheart, Lizzy Borden ja George Lynchi Lynch Mob, esinedes Jay Leno Tonight Show's Lynch Mobi koosseisus. 2001. aastal andis ta välja sooloalbumi nimega 'Legacy'. Ta asutas Starwoodi 2003. aastal, andes 2005. aastal välja debüüt-CD 'If It Ain't Broke, Break It!'. Ta debüteeris stand-up koomikuna 2000. aastal Norra Brunnis ja Café ajakiri nimetas ta 2001. aastal “Aasta meeskoomikuks”. Mårten Andersson saavutas laialdase tunnustuse oma poleemiliste imitatsioonidega raadiosaates 'Pippirull', mis algas 2000ndate alguses. Ta asutas Knakelibrak Produktion AB aastal 1999 ja loomis Raw Comedy, esinemisklubi Stockholmis, aastal 2004. Tema töö hõlmab ka laulude kirjutamist; ta kirjutas 'Sean den förste Banan' Sean Bananile, mis esitati Melodifestivalenis aastal 2012. Lisaks on ta osalenud 'Extra!', 'Fredag hela veckan', 'Stockholm Live', 'Babben & Co' ja 'Let’s Dance' saates. Tema etendus 'Mårten Cvetkovic,' mida nägi 40 000 inimest aastatel 2023-2024, võitis Rootsi Standup Gala auhinna ‘Aasta Etendus’ aastal 2024 ja SVT ostis selle. Järeltriloog 'Mårten Cvetkovic 2,' esilinastus 24. septembril 2026, on 90-minutiline etendus, mis käsitleb kultuurilisi kokkupõrkeid ja sisaldab erinevate tegelaste paroodiaid. Anderssoni eesmärk on luua ‘vaimset komediat’, mis äratab publikus nii füüsilisi kui ka emotsionaalseid reaktsioone, ning ta on nomineeritud Grammy auhinnale ja on mitmekordne auhinnasaaja, sealhulgas võitis talentide võistluse New Yorkis aastal 2018.

Mark Britton, koomik (Saksamaa) – Improvisatsioon, Füüsiline komöödia
Kinnitatud Nõudmata
Saksamaa

Mark Britton

794 jälgijat

Mark Britton, kes sündis 17. septembril 1958 Rintelis, Alam-Saksi osariigis, on Briti koomik ja näitleja, kes praegu elab 68-aastaselt. Ta veetis oma nooruspõlve Basingstoke'is, Inglismaal, inglise psühhoanalüütiku ja ameerika näitlejanna pojana. Kooli lõpetamise järel alustas ta esmalt näitlejakarjääri, töötades kaks aastat Brighton Theatre Royalis. See varajane kogemus, koos hilisemate näitlenõuete, pantomimi ja klounidega Londonis ja Pariisis, pani aluse tema tulevasele karjäärile koomikuna. Ta veetis ka aasta õpetades inglise keelt Sudaanis, demonstreerides mitmekülgset valikut professionaalset tegevust enne täielikku pühendumist kunstile. Brittoni koomiline teekond algas 1984. aastal, kui ta asutas koos Krissie Illingiga komedia duo Nickelodeon. Nickelodeon esines rahvusvaheliselt enne Saksamaale asustumist varajastel 1990ndatel, mil Britton kirjutas selliseid töid nagu 'Jõulilõuna kahele' ja 'Suured armastajad ajaloos'. 1995. aastal siirdus ta Saksamaal soolosele stand-up komedia tuurile, käivitades oma esimese programmi 'Comedy Solo'. Tema hilisemad programmid, nagu 'Apachen à Go-Go' (1998) ja 'Loomastik' (2005–2008), segasid stand-upi teatrielementidega ja visuaalse teatriga. Ta esitles ka 'Üks inglane Kölnis' (2005–2006), programmi, mis kombineeris lugemist ja stand-up’i, ning tuuris '3 Härra' (2006) koosseisus Steve Rawlingsi ja Ken Bardowicksi kõrval. Brittoni töö hulka kuulub näidendi 'Taevas' kirjutamine, mis esilinastus 2000. aastal, ning 'Ein Feierabend für Eltern' kaasautorlus ja lavastamine 2008. aastal. Brittoni praegune töö keskendub kabaree stiili ühendamisele Briti stand-upiga, mille näiteks on tema käimasolev programm 'Zuhause bei Britton' (alates 2009. aastast). Ta on tuntud ka oma sooloetenduse "Apatschen á Go-Go - A Comedy über Sex, Drugs und Staubsauger" poolest, kus esinevad tegelased Mark, Gary ja Janis, kes kasvasid üles Basingstoke'is. Seda etendust, mis toimub Renessansiteatris, kujutab nende elusaateke vahemikus kuus kuni kolmkümmekähe aasta vanusena ning sisaldab pantomiimi elemente. Ta kehastab kõiki kolme peamist tegelast ja kasutab minimaalselt rekvisiite, tuginedes jäljendamisele, žestidele, heliefektidele ja improviseerimisele. Pärast 30 aasta pikkust karjääri teatris ja televisioonis töötab Britton praegu GHS-is Zülpichis MPT-na (mentaalne tervise praktik), arendades ja juhendades töötubasid, mis ühendavad psühholoogiat, teatritubasid ja esitustehnikaid. Avaldatud teoste hulka kuuluvad 'Ein Englishman in Köln' (2004) ja 'Forever Jungs' (2014), mis tõestavad tema mitmekülgsust kirjaniku ja koomikuna.

Matt Hill, koomik (Kanada)
Kinnitatud Nõudmata
Kanada

Matt Hill

636 jälgijat

Matt Hill, keda sündis 19. jaanuaril 1968 North Vancouveris, Kanadas, on Kanada näitleja, kes spetsialiseerub häältegemises animasarjades ning esineb ka mängufilmides. Tema vanemad on Therese Rochford ja David Hill. Ta identifitseerib end nii näitlejana kui kõnelejana, nimetades end 'Planeedi Jooksuriks' ning öeldes, et tema ülesanne on inspireerida oma energiaga. Temaga seotud veebisait sisaldab verstaposte tema isiklikust ja professionaalsest elust, kajastades unistusi, mille ta on saavutanud ja mida ta jätkab. Hill on enim tuntud oma häälnäitlemise poolest seriaalis Ed, Edd n Eddy (1999–2009), kus ta kehastas Edi, rolli, mida jagab Samuel Vincentiga, kes ka Edi häält peab. Ta on ka kehastanud Kevin Keene’i/Kapten N’i seriaalis Captain N: The Game Master (1989–1991), Kira Yamatot Mobile Suit Gundam SEED sarijas (ja Mobile Suit Gundam Seed Destiny ) (2002–2005) ning Raphaeli nii filmis Teenage Mutant Ninja Turtles 3 (1993) – kehastades teda kostüümikoomikuna – kui ka seriaalis Teenage Mutant Ninja Turtles: The New Generation (1997–1998). Tema nooruslik hääl viib sageli rollini teismelisena, ja ta on ka häält andnud sellistele tegelastele nagu Ryo Sanada seriaalis Ronin Warriors , Carlosit seriaalides Transformers: Armada ja Transformers: Energon ning Soarin’it seriaalis My Little Pony: Friendship Is Magic . Ta töötab Ocean Productionsis ja teda häältatakse sageli koos Samuel Vincentiga. Animatsiooni kõrval on Hillil olnud ka mitmeid mängufilmide rolle, sealhulgas osades filmides 21 Jump Street (1990), Titanic (1996), La Reine des vampires (1996), The X-Files (1995) ja Shanghai Knights , kus ta mängis asetäitjat. Ta tegi ka Reggie rolli filmis La Reine des vampires . Ta on aktiivne sportlane ja kireline maratonijooksja, kes osales perioodil maist 2008 kuni maini 2009 üritusel Run for One Planet. 2013. aastal kolis ta Californiasse rohkem häälteosatalitlustöö tegema, kuid peamiselt töötab Vancouveris. Ta on oma karjääri jooksul häält andnud paljudele erinevatele tegelastele, sealhulgas Jabile Street Sharks sarjas, Stanleyle Dinos Junior sarjas, Havokile X-Men: Evolution sarjas ja Bass.EXE’le MegaMan NT Warrior and Teppen (2019) mängus.

Michael Legge, koomik (Ühendkuningriik) – Improvisatsioon
Kinnitatud Nõudmata
Ühendkuningriik

Michael Legge

Michael Legge on Londonis tegutsev stand-up koomik ja telesaatejuht, pärit Põhja-Iirimaalt. Sündinud 12. augustil 1968, alustas ta esinemist 1991. aastal, algselt Stella Duffy ja John Gordillo kõrval Theatresports Londonis. Ta laienendas kiiresti oma kogemust, kirjutades BBC-le, ITV-le, Channel 4-le, MTV-le ja VH1-le. Legge'i varajase karjääri hulka kuulusid ka televisioonis reklaamides esinemised, enne kui ta keskendus peamiselt komöödiakavadele. Seejärel on ta esinenud üle kogu Suurbritannia ja rahvusvaheliselt, sealhulgas Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Singapuris, Hollandis, Saksamaal ja Dubais. Legge’i komöödiastiil hõlmab nii lava-komediat kui ka improvisatsiooni, ja kriitikud kiidavad teda sageli ühe parima pidutantsijana. Ta oli London Theatresportsi kunstiline juht 1995. aastal ning on osalenud Edinburghi festivali etendustes nagu The Conversation (2004), The Vagina Monologues (2005), The Clock Hour (2008) ja King of Everything (2009). Ta asutas ja esines ka koos The Real Daniel O'Donnell Show’s (2007–2008), millest sai omakorda Edinburghi festivali etendus, The Clock Hour. Tema kirjutamist on tunnustatud; ta kandideeris BAFTA auhinnale töö eest The Osbournes MTV veebisaidil ning võitis 2009. aastal Chortle auhinna parima lavavälise panuse eest ja hiljem veel ühe Chortle auhinna oma blogi eest. Ta on esinenud ka soojendava komöödiku rollis sellistes saates nagu 8 Out of 10 Cats ja Would I Lie to You? Legge on endiselt aktiivne komöödimaailmas. Ta salvestas Robin Ince'iga "Pointless Anger, Righteous Ire" ning on praegu saadete "Do the Right Thing" meeskonnaliider, mille poolest ta sai Sony Silveri auhinna. Samuti kaas-juhatas Danielle Wardiga Absolute Radio Sunday saadet Dave Gormaniga ja asendab Richard Herringit aeg-ajalt BBC 6 Musicus. Tema esimene sooloetendus "Curse Sir Walter Raleigh" esilinastus 2011. aastal Edinburghi festivalil. Märtsis 2013 kirjutas ta Comic Reliefile blogi, mille kaudu kogunes üle 2500 naelsterlingi. Ta tegi kaasa sarjas "The Alternative Comedy Experience" 2. hooajal (2014) ja asutas 2015. aastal Robin Ince'iga Vitriola Music podcasti. Legge on vegan ja jäts 2015. aastal Vegfesti esinemiseta vahele UKIPi esindaja kohaloleku tõttu.

M.C. Gainey, koomik (Ameerika Ühendriigid)
Kinnitatud Nõudmata
Ameerika Ühendriigid

M.C. Gainey

Ameerika Ühendriikides sündinud Michael Connor Gainey on teinud oma märgi tegelase näitlejana, kõige kuulsamalt kehastades Tom Friendlyt Lost's 2005-2008 jooksu ajal. Tema filmiauhinnad hõlmavad ka The Mighty Ducks (1992), Con Air (1997), The Dukes of Hazzard (2005), Wild Hogs (2007) ja Love Ranch (2010).

Maciej Stuhr, koomik (Poola) – Kehastused, Kabaree
Kinnitatud Nõudmata
Poola

Maciej Stuhr

Poola näitleja, koomik ja vahel filmirežissöör Maciej Stuhr sündis 1975. aastal Krakówis. Tema pere on kunstiliselt tugeva taustaga; isa on näitleja Jerzy Stuhr ja ema viiulimängija Barbara Kóska ning tal on noorem õde Marianna, kes sündis 1982. aastal. Tema esiemad saabusid Krakówi Alam-Austria piirkonnast 1879. aastal. Ta võitis algselt tuntust intelligentsete ja kunstiliste kabareeetendustega. Stuhril on psühholoogia kraad Jagiełło Ülikoolist aastast 1999 ja Krakówi Rahvusliku Teatrikunsti Akadeemia õpingud, mille ta lõpetas aastal 2003. Ta kaitses doktorikraadi Aleksander Zelwerowiczi Rahvusliku Teatrikunsti Akadeemias Varssavis aastal 2019. Näitlenädalasena debüteeris ta aastal 1988 Krzysztof Kieślowskil filmis *Dekalog X*, mängides Piotr’i rolli. Karjääri algusaegadel osales Stuhr kabaree-etendustel, eriti Kabaret Artura I-s, ning aitas kaasa kabaree Po Żarcie loomisele, millele ta peamiselt sisu lõi. Ta on tuntud poola näitlejate, nagu Gustaw Holoubek’i imiteerimise poolest. Stuhr filmiograafia on laialdne, sisaldades rolle filmides Chłopaki nie płaczą , Poranek kojota , 33 sceny z życia , Listy do M. , Pokłosie , Obława , Planeta singli , Czerwony kapitan ja Sala samobójców . Ta esineb ka teleseriaalides nagu Glina , Bez tajemnic , Belfer , Diagnoza ja Szadź . Ta on kuulunud Nowy Teatr liikmeks alates 2008. aastast, tehes koostööd režissööri Krzysztof Warlikowskiga lavatöös nagu Anioły w Ameryce ja (A)pollonia . Ta on karjääri jooksul võitnud arvukalt auhindu, sealhulgas Poola Akadeemia auhinna parima näitleja kategoorias 2022. aastal, Poola Filmi auhind parima näitleja eest 2013. aastal filmis Aftermath ja kaks Eagle'i auhinda peaosas Pokłosie ja Powrót do tamtych dni . Talle anti Zbigniew Cybulski auhind 2008. aastal ja uuesti filmi 33 sceny z życia rolli eest. Talle on antud ka Poola Kujutava Keele Meister tiitel, Kullane Teenete Rist ja Hõbemmedal. Peale näitlemise on Stuhr tuntud häälteatrikoolina, sealhulgas Kuzco filmis The Emperor's New Groove , Hector Rivera filmis Coco ja Timon filmis The Lion King . Talle anti KÅAP auhind parima hääle eest Disneyle filmides 2005. aastal tema töö eest filmis Chicken Little .

Mack Sennett (1880–1960), koomik (Kanada) – Paroodia, Füüsiline komöödia
Kinnitatud Nõudmata
Kanada

Mack Sennett

Mack Sennett, keda sündis 17. jaanuaril 1880 Danville'is, Quebecis, Michael Sinnotti nimega, oli oluline tegelane Ameerika komöödia arendamisel. Tema vanemad olid John Sinnott ja Catherine Foy. Sinnotti pere emigreerus Ühendriikidesse 1894. aastal, kui ta oli neliteist aastat vana. Northamptonis Massachusettsis elades püüdis ta algselt karjääri ooperilauljana, pärast Connecticutisse kolimist seitsmeteistaastaselt. Enne filmimaailma sisenemist töötas ta erinevatel töökohtadel, sealhulgas terasehitisel ja poksitreenerina, mis näitab tema mitmekülgset varast elu. Sennett alustas oma filmikarjääri 1908. aastal Ameerika Mutoscope'i ja Biographi ettevõttes, algselt mängides, lauldes ja tantsides. Griffith usaldas talle komöödiate režissöörimise Biographis. Teda hakati tunnustama Sherlock Holmese rolli eest üheteistkümnes paroodiate seerias aastatel 1911–1913. 1912. aastal asutas ta koos Adam Kesseliga ja Charles O. Baumaniga Edendale'is, Californias Keystone'i stuudio, millel oli esimene täielikult suletud filmiväljak. See tähistas olulist hetke, sest Keystone'i stuudio sai tuntuks oma slapstick-stseenide poolest, sealhulgas koogipõlguste ja autojahutitega, mis olid silmapaistvalt esindatud populaarses “Keystone Cops” filmisarjas. Stuudios käivitati ka paljude näitlejate karjäärid, nende seas Charlie Chaplin, Mabel Normand, Harry Langdon, Roscoe Arbuckle, Harold Lloyd ja Gloria Swanson. Sennetti töö Keystone'is, mis sai 1915. aastal Triangle Film Corporationi osaks, kindlustas tema positsiooni "Komöödiakuningana". Ta filmis ka lühifilme oma "Veesportlaste"ga. 1930. aastate alguses oli tal suuri probleeme, nagu raha kaotamine ja helifilmidega kohanemine. Neist tagasilöökidest hoolimata jätkas Sennett komöödiate loomist, keskendudes pärast 1926. aastat Smithi perele ja perekesksetele lugudele. 1938. aastal pälvis ta auhinnatud Ameerika filmiajakirjandusauhinna (Academy Award) oma panuse eest filmikomöödia tehnikatesse ning hiljem teenis Oscari filmi "Wrestling Swordfish" (1932) poolt ja kandideeris filmile "The Loud Mouth" (1932). Mack Sennett sai USA kodanikuks 24. märtsil 1932. Tema viimane filmiväljanägemine oli 1949. aasta filmis "Down Memory Lane". Ta suri 5. novembril 1960 Woodland Hillis, Californias ning posthumselt sai samal aastal Hollywoodi Kuulsate Nimede alleel tärni.

Mackenzie Crook, koomik (Ühendkuningriik)
Kinnitatud Nõudmata
Ühendkuningriik

Mackenzie Crook

Briti näitleja, režissöör, koomik ja kirjanik Mackenzie Crook – Paul James Crook sündinud – ilmus maailma 1971. aastal. Ta veetis lapsepõlve Dartfordis, Kentis, pärast sündimist Maidstones, Kentis. Kasvuhormooni defitsiidi tõttu läbis Mackenzie Crook kolmeaastase hormoonteraapia lapsepõlves. Tema hariduses olid Sutton-at-Hone algkool ja Wilmington Grammar School for Boys, kuigi ta lõpetas lõpmatunnistused lõpetamata. Otsides võimalusi kooli piiratud pakkumiste taga, liitus ta kohaliku noorte teatriga. Varakult töötas ta Pizza Huti ja Halfordsis, demonstreerides mitmekülgset kogemust enne komöödia valdamist. Crook alustas esinemist Mr. Bagshawi ja Charlie Cheese'i karakteritena Londoni kommižirkondides ning need isikud ilmusid Channel 4 seriaalis Barking (1998) ja lühikeseks ajaks The Eleven O'Clock Show ’s (1998). Ta juhtis ka lühiaegset ITV1 saadet Comedy Café Charlie Cheese'ina aastal 1999. Tema töö hõlmas hiljem rolli Gareth Keenanina seriaalis The Office (2001–2003), mille eest ta sai Briti Koomiaauhindade nominatsiooni. Ta oli kaasa mänginud seriaalis TV to Go (2001) ja hiljem mängis Ragettit *Pirates of the Caribbean* filmisarjas (2003–2007). Tema näitlejakirjeldustesse kuuluvad ka esinemised seriaalis Game of Thrones ja roll Orellina. Ta demonstreeris oma mitmekülgsust veel rollidega The Merchant of Venice ’s (2004) Launcelot Gobbo, Three and Out ’s (2008) ja Christopher Robin ’is. Ta pakkus häält ja liikumist karakterile filmis *The Adventures of Tintin: The Secret of the Unicorn* (2011). Crooki kirjutamis- ja lavastusanded ilmnevad eriti selgelt Detectorists 'is, mille ta loobus, kirjutas ja režisseris. See sari sai olulist tunnustust, sealhulgas 2015. aasta BAFTA stsenaariumi ja stsenaaristi kategoorias ning 2019. aastal Writers Guild Award parima situatsioonikomöödia auhind ja 2018. aastal Rose D’Or auhind parima situatsioonikomöödia eest. Ta sai ka 2011. aastal Tony auhinna nominatsiooni oma rolli eest Jerusalem 'is ning 2010. aastal Olivier auhinna nominatsiooni samas etenduses. Tema komöödilist tajumust kirjeldatakse kui "pehmekoomikat". Praegu režissöör loob oma esimest täispikka filmi Leedsis, Yorkshire'is. Hiljuti lõi ja mängib ta Apple TV seriaalis Small Prophets , kus segunevad lein ja kaotus suburbiaalse veidrustega ning kujutletakse väikseid, tõde rääkivaid vaimusid, homunkuluseid. Paljud Small Prophets 'i rekvisiidid valmistasid käsitsi tema kodu töökoja-tüüpses kuuris. Sari esilinastus veebruaris BBC Two kanalil ja jätkus teises hooajas BBC One kanalil.

Mago mets, koomik (Itaalia) – Sürreaalne ja absurdne, Kabaree
Kinnitatud Nõudmata
Itaalia

Mago mets

Michele Foresta, kes töötab professionaalselt nime all Mago Forest, on itaallane, kes tegeleb koomikuna, telesaatejuhtijana ja näitlejana. Sündinud 22. veebruari 1961 Nicosias, Sitsiilias, on tal olnud pikk ja mitmekülgne karjäär meelelahutuses. Ta lõpetas raamatupidaja ja kaubandusspetsialisti diplomiõpingud, mis näitab tema varajast huvi struktureeritud valdkondade vastu enne loova tee valimist. Forest alustas oma esinemiskarjääri näitlejakoolis 'Quelli di Grock' Milanos, kus õpetajaks oli Maurizio Nichetti. Ta osales 1984. aastal viktoriinis Autostop ja seejärel alustas kabaree-esinemisi Milanos, Londonis ja Pariisis, arendades oma lavapilti, Mago Forestit (ka Mr. Forestina tuntud). Tema debüüt televisioonis toimus 1988. aastal Renzo Arbore saate Indietro tutta s. Varases 1990. aastates tegi ta tihedat koostööd Nino Frassicaga, esinedes saadetes nagu Grazie mille , Acqua calda , La grande sfida ja I cervelloni . Ta mängis ka teleseriaalis Cri Cri aastatel 1990–1991. Mago Forest sai laiemat tunnustust 1990ndate lõpus, kui ta esines Mediaseti komöödisaates *Zelig*, kus ta oli sagedane külaline aastatel 1997–2001. Ta kaastöölises Nino Frassicaga komöödigraafiku *Come diventare maghi in 15 minuti* (Kuidas saada nõid 15 minutiga) eesti keeles, mis ilmus 1996. aastal. Aastatel 2001–2009 juhtis ta *Mai dire Maik* ja muid saateid *Mai dire* sari sees, koostöös Gialappa's Bandiga. Ta kaasa juhtis 2006. aasta *Festivalbar* edisyon Cristinaga Chiabotto ja Ilary Blasiga. Tema komöödiastiilile on iseloomulik sürrealism ja mõttetuse. 2022. aastal osales ta ja võitis *LOL Xmas Speciali*, tõestades oma jätkuvat võimet meelelahutada. Seejärel on ta juhtinud *GialappaShow* (alates 2023) ja mängib *Motel Forestis* (2024). Ta on kaasa teinud filmides, sealhulgas *Anni 90 - Parte II* (1993), *La grande prugna* (1999) ja *Improvvisamente Natale* (2022) ning hääletas Dr. Neo Cortexi *Crash Bandicoot* videomängudes.

Mallika Dua, koomik (India) – Satiir
Kinnitatud Nõudmata
India

Mallika Dua

Mallika Dua on India koomik, näitleja ja kirjanik. Ta on pärit Delhist, õppis The Modern Schoolis, Barakhamba Road'il. Tema päritolu on pool-pandžaabi ja pool-tamili braahman, ning lisaks sellele on tal ka seos Saraiki kultuuriga. Enne koomikuks hakkamist töötas ta reklaaminduses, alustades praktikuna McCann Ericksonis ja hiljem Contract Advertisingis. Ta õppis teatrit Franklin and Marshall College'is USA-s ning alustas muusikatunde nelja-aastaselt, kuigi see ei viinud karjääri muusikas. Viirussuuniline video 'Shit People Say: Sarojini Nagari väljaanne' tähistas Dua kasvavat tunnustust. Tema sotsiaalmeediavideod, mida jagatakse sageli Instagramis ja Snapchatis, ammendavad inspiratsiooni Delhist. Ta on tuntud satiirilise sisuga, mis käsitleb ühiskondlikke probleeme huumoriga, ning oma töö kaudu aktiivselt sugupooldstereotüüpe eirates. 2017. aastal asutas Dua oma YouTube'i kanali; enne oktoobrit 2018, mil All India Bakchod sattus skandaali, töötas ta nendega. Tema näitlejakoolitus hõlmab esinemisi seriaalis 'Why Should Hot Girls Have All the Fun?' Girliyapas, veebisarjas The Trip (esineb mõlemas hooajas), Hindi Medium (2017) koos Irrfan Khaniga, Namaste England (2018), Zero (2018) koos Shah Rukh Khaniga ja Indoo Ki Jawani (2020) koos Kiara Advani. Samuti oli ta mentoriks The Great Indian Laughter Challenge hooajal 5 septembris 2017. Dua on oma koomiliste esituste kõrval tugev feministlik aktivist ja kasutab oma platvorme naiste võimu edendamiseks. Ta oli üks esimesi hääli India #MeToo liikumises, jagades oma kogemust seksuaalse ahistamisega. Tema isa on Vinod Dua, kogenud ajakirjanik ja Padma Shri auhinna laureaat, mis rõhutab tema perekonna seost meedia ja avaliku elu alaga. Näitlejana ja humoristina jätkab Mallika Dua sisu loomist ning ilmumist filmides ja seriaalides, arendades oma algset edu 'Shit People Say' sari põhjal ja kinnistades end olulise hääleks India komöödias.