Denise Fraga on Brasiilia näitleja, produtser ja kolumnist, sündinud Rio de Janeiros 15. oktoobril 1964. Tema karjäär algas teatrist 1980ndatel Grupo Tapaga, ning ta debüteeris professionaalselt 1985. aastal filmis 'Conto de Inverno'. Ta siirdus filmi maailma 1986. aastal filmiga 'Com Licença, Eu Vou à Luta', ja hiljem mängis 'Bambolê' (1987) Amáliat, mis tähistas tema sisenemist televisiooni. Varajased rollid hõlmasid osasid filmides ‘Barriga de Aluguel’ (1990), ‘A, E, I, O... Urca’ (1990) ja ‘TV Pirata’ (1990–92). Fraga sai olulise tunnustuse Olímpia rolli eest komöödiateatrikohal 'Trair e Coçar É só Começar' aastatel 1989–1995. 1990ndatel jätkas ta mängimist erinevates rollides, sealhulgas Ritinha filmis ‘Barriga de Aluguel’ (1990), Olga filmis ‘Éramos Seis’ (1994), Natália filmis ‘Sangue do Meu Sangue’ (1995) ja sugulane Bazilio (1998). Ta mängis peatsis 'Por Trás do Pano' (1999) filmis, mis pälvis rahvusvahelise tunnustuse ning mille eest ta võitis Grande Otelo auhinna, samuti parima naispeaosa auhinnad Gramado ja Havana filmifestivalidel. Tema töö hõlmas ka rolle filmides ‘O Auto da Compadecida’ (2000) ja 'Uga-Uga' (2000). Denise Fraga karjäär on jätkunud mitmekesiste rollidega, sealhulgas Cristina ‘Cristina Quer Casar’ (2003) filmis, Lydia ‘The Sign of the City’ (2007) filmis, Norma ‘Norma’ (2009) filmis ja Camila ‘As Melhores Coisas do Mundo’ (2010) filmis, mille eest ta võitis Prêmio Guarani auhinna. Ta on ka pälvinud Prêmio APCA auhinna ja kaks Prêmios Qualidade Brasil auhinda oma esituse poolest 'A Alma Boa de Setsuan' (2008) lavastuses. Hilisemad osatäitmised hõlmavad ‘Hoje’ (2011), mille eest ta sai APCA auhinna ja Candango karika, ‘Kissing Game’ (2020) ja ‘Um Lugar ao Sol’ (2021), kus ta naasis pärast 25 aastat fikseeritud saateseriaali rollile. 2021. aastal kandideeris ta 'Música para Morrer de Amor' filmis oma esituse eest Grande Otelo auhinnale. Praegu on ta ka Crescer ajakiri kolumnist.