Anders Celin
Anders Celin, sündinud 19. juunil 1975, on mitme lähenemisega Rootsi looja – ta ehitab lateksmaske, maalib, kirjutab auteurina ja stand-up'i ees.
Anders Celin, sündinud 19. juunil 1975, on mitme lähenemisega Rootsi looja – ta ehitab lateksmaske, maalib, kirjutab auteurina ja stand-up'i ees.
30. augustil 1977 Stockholmi maakonnas Rinkebys Fredrik Mikael Rachid Hedberg Eddahri, kes võttis hiljem kunstnikunime Big Fred. Ta suri 25. novembril 2023 Stockholmis Katarina linnaosas ja oli elu jooksul Rootsi räppar, programmijuht, näitleja, koomik ja arst.
Björn Gustafsson on rootsi koomik ja näitleja, sündinud Lars Björn Gustafssonina 19. veebruari 1986. aastal. Ta sündis Romelandas, Kungälvis, ja kasvas üles Diserödis, mõlemad kuuluvad Romelanda osasse. Tema hariduses on Mimers Husi Gümnaasiumi käimine ja õpingud Calle Flygare Teaterskolas Stockholmis. Ta on tuntud töös nii rootsi kui ka ameerika meelelahutuses. Gustafsson alustas oma komöödiakarjääri aastal 2005 Bungy Comedy’s ja lõpetas 2006. aastal StandupStar koolitusprogrammi, mida juhtisid Özz Nûjen ja Jakob Öqvist. Ta debüteeris filmis aastal 2006 Beck – Flickan i jordkällaren . Aastal 2008 pälvis ta suuremeelset meedia tähelepanu oma esinemisega Parlamentet’s ja soojendusaktina Melodifestivalen’is , kus ta laulis armastuslaulu Carina Bergile, kes märkis oma punastumist. Samal aastal kuulutas ta ka Rootsi hääli Eurovisiooni lauluvõistlusel välja ning Aftonbladet lugejad valisid ta märtsis 2008. aastal Rootsi Naljakaimaks Meheks, saades Torparpriset’i koos Victor Morelliga. Tema töö ulatub filmimaailma ja teleprogrammideni. Gustafsson on esinenud filmides nagu Les Grandes Personnes , Spy ja Kung Fury ning mängis Ameerika telesarjal People of Earth aastatel 2016–2017 Doni rolli. Tal oli ka pisipartiiolev Kenny Begins 'is. Umbes 2013. aastal kolis ta kolmeks aastaks Los Angelesse, et tegelda ingliskeelse stand-up’iga ning tegi külalisesinemise Conan O’Brien’i saates. Ta on esinenud ka filmis Kronjuvelerna , mis hiljem sai teleseriaali, ja Norra jõulikalendris Expedition: Julklapp . 2024. aastal naasis ta soojendusaktina Melodifestivalen ’ile ning osales koos Björnzone’iga finaatsaates. Samuti mängis ta Netflixi sarjas Clark (2022) Kaj-Robertit.
Claes Malmberg on rootsi näitleja ja stand-up koomik, sündinud 8. aprillil 1961 Göteborgi Kristine koguduses. Tema pärisnimi on Clas-Peder Malmberg ning tema varased aastad veedeti Göteborgi Hedenis, enne kui ta lapsena Bergsjönisse kolis. Ta pärneb kunstipärasest perekonnast; tema isa, Gösta Malmberg, oli operetilaulja, kuid tal oli alkohoolismist põhjustatud probleemidega ja ta lahkus perekonnast, kui Claes oli viieaastane. Tema emapapa vanaisaga oli talu omanik, kes töötas ka relaseppana. Malmberg sai algselt tuntuks karakterina Ronny Jönsson, alustades raadiosaadest 1980ndate lõpus. Enne ABF-is teatrikoolis õppimist õppis ta plekksepaks. Ta on esinenud stand-up koomikuna Lennie Normaniga ja koos nad juhtisid telesaadet *Måndagsklubben*, hiljem ümber nimetatud *Onsdagsklubben*. Ta osales ka *Parlamentetis* aastatel 2000–2002 ning uuesti aastal 2010. Malmbergi koomiline stiil hõlmab erinevaid esinemisi, sealhulgas külalisi saateis nagu *Så ska det låta*, *Doobidoo*, *Sing-A-Long* ja *Pratmakarna*. Ta on turneerinud stand-up koomikuna Lennie Normaniga ning koostanud režissööri Anders Aldgårdi käsutööl mitmeid esitusi. Kogu karjääri jooksul on Malmbergil näidanud mitmekülgsust meelelahingutööstuses. Ta on esinenud filmides nagu Lotta på Bråkmakargatan ja Kalle Blomkvist – Mästerdetektiven lever farligt ning mänginud peaosas teleseriaalides Saltön (2010) ja Vem tror du att du är? (2009). Ta on esinenud ka muusikalides nagu Les Misérables , Annie , Little Shop of Horrors ja Det våras för Hitler . Märkimisväärselt võistles ta 2018. aastal TV4 saates Let’s Dance ning 2017. aastal Bäst i test saadetes, kogudes viies episoodis 83 punkti. Ta on esinenud laval Gunnebo maja lähedal Göteborgi lähedal ja mänginud hr Manchinid 15 minutes of FAME ’is (2006) ning Maxi Bialystockit The Producers - Det våras för Hitler ’is (2008 ja 2009). 2013. aastal osales ta Melodifestivalenil ansambli Ravaillacz liikmena. Ta sai 2009. aastal Guldmasken auhinna parima meesmuusikalise esitaja kategoorias. Hiljuti ilmus filmis Dancing Queens (2021). Malmbergil on viis last nelja erineva naisega, nende seas tütar Perla Rainey-Malmberg (sündinud 2004), ja ta toetab GAIS jalgpalliklubi. Suvel 2026 määrati ta Fredriksdalsteaterni kunstiliseks direktoriks Helsingborgis, kuid leping purunes ja teda eemaldati ametist ootamatult pea kohe pärast seda.
Kirjanikuna, koomikuna, telesaatejuhtijana, blogijana ja rootsi näitrijana töötab Clara Henry praegu aastal 2023. Sündinud 9. aprillil 1994 Partilles, Göteborgis ja Bohusi maakonnas, kasvas ta üles Gökskullas, Landvetteri lähedal. Tema pere taustaks on inglise isa, Graham, kes sündis Wycombes ääres iiri vanematele, ja rootsi ema, Petra. Kimberly ja Christoffer on Clara Henry nooremad õed-vennad. Noorest peast on Clara Henry aktiivne veebis, alustades blogipäevikut pidamist kaksteisena platvormidel nagu Veckorevyn ja Devote, hiljem üle minnes Nöjesguidenile aastast 2015. Clara Henry karjäär algas blogimisega ja laienes erinevatesse meediakanalitesse. Alates 2011. aastast hakkas Clara Henry postitama YouTube'is videoid, mis tõi kaasa suure populaarsuse; 2020. aasta mais oli tema kanalil ligikaudu 395 000 tellijat ja praegu on seal umbes 372 000. Ta töötas Göteborgs-Posteni noortereportersina ning käis Ingrid Segerstedt keskkoolis, mille lõpetas 2013. aastal žurnalistikule orienteeritud õppekäiguga. Tema varasemates töödes oli Kanal 5 saatesaate juhendamine 2013. aastal ja ‘Häng med Clara Henry’ kevadetel 2014. aastal. Ta sai tunnustust oma YouTube'i sisuga, võites Veckorevyn Blog Awards 2013 auhinda ‘Aasta vlogija’. Samal aastal osales ta ka SVT komöödisaates Valfeber ning juhtis Melodifestivaleni eel- ja järelsaateid. Clara Henry looming teostab laias vormide valikus, mis tõestab tema mitmekülgsust. Ta juhtis 2015. aastal Sveriges Radio programmi ‘Sommar i P1’ ja hiljem samal aastal koos Linnea Henrikssoniga ‘Hallå i P3’. Clara Henry 2015. aastal ilmunud raamat ‘Ja jag har mens, hurså?’ (Mul on menstruatsioon, ja siis?) käsitleb menstruatsiooni ja on kohandatud mitmesse keeltesse. Raamatu avaldamisega alustas ta loengutuuriga pealkirjaga ‘YouTube på blodigt allvar’ (YouTube surmriskil). 2017. aastal koos David Lindgreni ja Hasse Anderssoniga Melodifestivaleni kaasjuhtimist ning asutas 2018. aasta mais koos Gustaf Jernbergiga podcasti 'Konsten att vara' (Olla kunsti). Clara Henry juhib praegu SVT teleprogrammi 'Vem kan vad’; aastal 2018 avaldas ta oma teise teose ‘Mot framtiden: En simpel guide till att krossa patriarkatet’ (Tulevikku: lihtne juhend patriarhia purustamiseks). Samuti mängis ta 2018. aastal SVT sarjas 'Sjukt oklar' ja osales ‘Bäst i test’ saadetes, võites 2019. aastal kolmanda hooaja.
David Sundin on rootsi koomik, telesaatejuht, kirjanik, näitleja ja produtsent. Sündinud 23. mail 1976 Väderstadis, Rootsis, kasvas ta üles Gimose külas Upplandis. Ta alustas karjääri reklaamiinduse alal ning huumoriga tegelemist umbes 2000. aastate alguses. Ta õppis Mediegymnasiet Grafiskt Utbildningscenteris Uppsalas, kus hakkas veebisaite looma ja asutas 1997. aastal oma esimese veebiagentuuri Speedway Digital Army, mis hiljem liitus Abel & Bakeriga. Sundini varajase loomingus olid kaasosaline huumori projektides. Ta aitas Killinggängeti veebiprojekti Spermaharen’il aastatel 2001–2002 ja osales huumoriajakirjanduse veebisaidil 1000 Apor aastatel 2008–2009. Tal oli ka oma huumori blogi Fantasinyheter, mille ta koostas raamatuks aastal 2012. Ta aitas Filip ja Fredriki programmis 'Äppna dagar' aastal 2003, lootes mängu 'Bra eller anus'. Televisiooni huumoriaegade jaoks töötas Sundin sisustaja-produtsendina; tema töö hõlmas saateid nagu Sen kväll med Luuk ja Roast på Berns ning ta aitas kirjutada stsenaariume Melodifestivalenile ja Welcome to Swedenile. Ta asutas reklaamiagentuuri Great Works aastal 2002. Alates 2013. aastast on Sundin kinnitanud enda positsiooni silmapaistva tegusena Rootsi meelelahutuses. Ta alustas esinemisi stand-up'iga RAW-s, Norra Brunnis ja Stockholm Comedy Clubis, ning saavutas 2014. aastal teise koha Rootsi sõnakõnksu võistlusel (SM i ordvitsar). Aastal 2020 mängis ta filmis "Se upp för Jönssonligan" rolli "Dynamit-Harry". Sundin kaas-juhatas Bäst i test'i Babben Larssoniga alates 2017. aastast, ja aastal 2019 nimetati ta Melodifestivalen 2020 esitajaks, tehes koostööd Lina Hedlundiga ja Linnea Henrikssoniga. Aastal 2020 ilmunud Sundini raamat "The book that did not want to be read" saavutas Rootsi enimmüüdavate lasteraamatute staatuse; selle eest pälvis ta Adlibrispriset'i, seda levitati rohkem kui 25 riigis ja hiljem järgnes sellele jätk. Ta on andnud välja ka "You Must Be QUIET Now!" ja "The Book That ABSOLUTELY Did Not Want To Be Read", mõlemad jõudsid Rootsi lasteraamatute enimmüüdavate nimekirjade tippu.
Hans Roland "Hasse" Brontén, kes nägi päevavalgust 19. märtsil 1967 Hägerstenis, töötab Rootsi stand-up koomiku ja stsenaristina ning on varem töötanud politseinikuna.
Rootsi näitleja, koomik, laulja ja revüürakunstnik Henrik Dorsin sündis Lidingö linnas, Stockholmi maakonnas, 20. novembril 1977. Tema perekonnapuusse kuulub ka Poolast pärit päritolu; tema vanaisa saabus Rootsi Teise maailmasõja järel ning perekonnanimi muutus 1950ndatel Dziewiorist Dorsiniks. Ta kasvas üles Stockholmi eeslinnas Lidingö ja tal on noorem vend, Mikael Dorsin, kes on endine jalgpallur. Pärast väikest rolli 1996. aasta filmis *Vinterviken* alustas Dorsini telekarjääri 1998. aastal satiirilise saatega *Detta har hänt*. Dorsini looming hõlmab erinevaid komöödiaplatvorme. Ta on Grotesco komediarühma asutajaliige, esinedes kahes hooajas ja kaasautori sarja juures. Per Gavatiniga, Leo Spaulsiga, Michael Lindgreniga ja Erik Wernquistiga aitas ta luua teatriringi Stockholms blodbad ja esines nendega. Ta on töötanud ka SVT meelelahitussaate Säpop'il ning olnud TV4 saates Parlamentet paneelisti. Ta on olnud revüütegija ja dramaturg, produtseerides revüü Slängar av sleven, ja õppinud stsenaariokirjutamist IHTV-s Göteborgis. Tema mitmekülgisust näitab edasi ka osalemine paljudes humorprogrammides nagu Extra! Extra!, Time out, Stockholm live ja Cirkus Möller, ning pakkunud meeleolu Melodifestivalen 2009 pausi ajal Pihlmanina. Dorsin on saavutanud olulist tunnustust oma panuse eest rootsi meelelahutuses. Ta sai Karamelodiktstipendiet aastal 2007 ja Natur & Kultur kulturprisi 500 000 SEK väärtusega aastal 2025. Ta on esinenud ka Oscarsteaterni etendustes, sealhulgas , ja
Nils Jesper Odelberg, sündinud Emanuelsson 23. juulil 1970 Härlandas, on Rootsi terasekoomik. Ta murdis 1997. aastal telesaates "Heida sind kaevu". Tuntud oma enese vabastamise huumori poolest, võtab ta oma rutiinides sageli oma CP-vigastuse. Ta on laulukirjutaja, kunstniku ja fotograafi Joakim Odelbergi kaksikvend.
John Botvid Börjesson, kes esines professionaalselt nime all John Botvid, oli rootsi näitleja ja koomik, sündinud Göteborgis 12. septembril 1889. Ta suri Stockholmis 20. veebruaril 1964 ja on maetud Norra kalmistul. Tema karjäär kestis mitmeid aastakümneid, alustades väikestest rollidest Axel Engdahli juures Göteborgis 1910ndatel. Botvidi teatrisündmus algas Lorensbergsteaternil, Stora Teaternil ja Folkteaternil Göteborgis. Botvidi varajane karjäär sisaldas revüüde kirjutamist ja esitust. Ta kirjutas ja esitas oma esimese revüü, 'Tröttkörda Johansson,' aastal 1912. Aastal 1916 liitus ta Lorensbergsteateriga lavatöömehena, kuid täitis vahel ka väikeseid rolle. Varajastel 1920ndatel kirjutas ta revüüde Göteborgis, tehes koostööd Karl Gerhardiga ning lootes oma suverevüüde Nya teateris. Ta kolis Stockholmi aastal 1927 ja leidis tööd Södra Teatris, tuntud lavalinnuna revüüdele, kus ta töötas Ernst Rolfiga ja Karl Gerhardiga. Botvid on autoriks umbes 250 sketšile, sealhulgas klassikatele nagu "Fillebunken" ja "Löneförhöjningen." Ta esines üle 60 revüüs. Botvid debüteeris filminäitlenuna aastal 1917, mängides filmides Revelj ja Löjtnant Galenpanna ning hiljem Förstadsprästen . Ta tegi sageli filme 1930ndatel, 40ndatel ja 50ndatel, mängides 1917–1955 vahel üle 100 filmis. Ta tegi tihti koostööd koomikute Thor Modéeniga ja Nils Poppega, kes olid tuntud oma improvisatsioonioskuste poolest. Ta mängis erinevaid rolle, sealhulgas Fisher Gustavssoni Älskling på vågen 'is (1955), Vana Mehe Den underbara lögnen 'is (1955), Vilhelm Blomgreni Två sköna juveler 'is (1954) ja Pataljonlaseme Åsa-Nisse på semester 'is (1953). Ta sai tuntuks hüüdnimega "Botte" pärast replaaki 1937. aasta filmis Pensionat Paradiset , ja fraas "Han har gått bott" sai tema visiitkaardiks. Botvid mängis tavaliselt vaikse, pisut segase ja heatahtliku onu rolli. Aastal 1953 avaldas ta oma autobiograafia 'Beatas pojke,' kus kirjeldatakse tema elu ja teed lavale, algusega lapsepõlvest Landalas, Göteborgis; räägitav raamatversioon ilmus aastal 2007. Ta abiellus näitlejanna Marianne Gyllenhammariga aastal 1945 ning varem Gunborg Maria Johnsoniga (1891–1979), kellega tal oli lapsi Rolf Botvid ja Gerd Botvid, mõlemad filmiväliseid näitlejaid.
Lasse Brandeby, keda sündis 27. aprillil 1945 Göteborgis, Rootsis, oli rootsi näitleja, koomik ja ajakirjanik. Ta suri 20. novembril 2011 samas Göteborgis, 66 aasta vanusena. Tema sündmus toimus Carl Johani koguduses, mis tegi temast päriselt göteborglase. Brandeby on enim tuntud Kurt Olssoni ja Rolf Allan Mjunstedti kehastamise poolest, mis tõi talle karjääri jooksul suure tunnustuse. Brandebü ülemineku komöödiasse oli mitmekülgne. Ta töötas algselt toru-insenerina (VVS-ingenjör) aastatel 1960–1971, millele järgnes periood kui vaatlusõpetaja (obs-lärare) Kungsbackas aastatel 1971–1975 ja seejärel noorte keskuse juhatajana (fritidsgårdsföreståndare) Göteborgis aastatel 1975–1977. Ta õppis Ajakirjanduskolledžis (Journalisthögskolan) aastatel 1980–1981, kuid kraadi ei lõpetanud. Seejärel töötas ta ajakirjanikuna Radio Sjuhärad'is Borås'is aastatel 1981–1985, kus tegelaskuju Kurt Olsson sündis. Ta debüteeris näitlenud 1985. aastal Rahvusteatris Göteborgis ja lahkus ajakirjandusest pärast oma karjääri tõusu näitlejana. Brandebü komöödiastiil hõlmas sageli töölisklassi tegelaste kujutamist; Kurt Olsson, tüüpiline Göteborgi mees, debüteeris 1979 aastal ja saavutas tuntuse aastatel 1987–1992. Ta mängis ka Rolf Allan Mjunstedtit 'Rena rama Rolfil' ('Pulmapäevade meenutused' järjepidevduse kohaselt), aastatel 1994–1998, mis aitas Robert Gustafssonil tunnustust saada. Ta esines erinevates produktsioonides, sealhulgas Hagge Geigerti farsides, Eva Rydbergi rahvapillilavastustes ja Kenti Anderssoni revüdes. Brandebü töö hulka kuulusid ka osatäitmised 'Kurt Olssoni telekastis' (1987), 'Fådda blommor', 'Kurt Olssoni suvetelesaates', 'Kurt Olssoni jõulutelesaates' ja 'Hemma hos Olssons'. Ta mängis ka Kurt Olssoni isa filmis 'Kurt Olsson – filmi mu elust minaga,' mille eest sai Variety kiitust. 2007 aastal osales ta 'Let’s Dance' saates, kuid ei jõudnud finaali kolme hulka ja samal aastal diagnoositi tal ravimatu eesnäärmevähk. Anna Brandeby Harströmi ja Lasse Råde kirjutatud 'Vad gör jag nu då?' ilmus, sisaldades intervjuusid ja isiklikke mälestusi. Tema hauakivi kannab frääsi 'Vad gör jag nu då?', tema soovi kohaselt, kajastades tema komöödipersona tüüpilisemat elementi.
Sven Brundin on rootsi stand-up koomik. Sündinud 9. detsembril 1966, elab ta praegu Viksjös, Järfällas. Ta tegi ülemineku juristist koomiku ametisse, mis näitab tema professionaalse tee muutumist. Tema karjäär algas pärast mitmeid aastaid bussijuhi ja taksojuhi tööd, vihjates mitmekülgsele taustale enne esinemisele pühendumist. Brundin õppis õigust Uppsala ülikoolis ja käis näitusõppes Stockholmi Improviseerivateateatris, mis annab märku varasest huvist nii intellektuaalse tegevuse kui ka lavikunstide vastu. Alates 2006. aastast on Sven Brundin olnud üks aktiivsemaid uusi stand-up koomikuid Rootsis. Ta lõpetas Thomas Oredssoni ja Anders Celini juhendamisel komöödiakoolituse, teravdades oma oskusi edasi. 2006. aastal jõudis ta Stockholmi Café Tivolis toimuva stand-up võistluse, BungyComedy, finaali. Ta esineb regulaarselt Norra Brunn restoranis, mis on Stockholmis asuv stand-up restoran, ja ilmuvad lavadel nagu Big Ben Standup ja Comedy Nation. Tema komöödiastiili kirjeldatakse kui teravat, võluvat ja siirast, sisaldades vaatlusi, absurdseid perspektiive ja soojust. Ta püüab luua kontakti publikuga olenemata nende asukohast. Brundini töö ei piirdu stand-up'iga; ta on esinenud Skrattstockis aastatel 2007–2013 ja on ka aastal 2014 sinna kutsutud. Aastal 2007 turneeris ta Parksommarturnéniga Annika Norlini, Moneybrotheri ja Salem Al Fakiri kõrval. Ta on ka korduvalt esinenud Gröna Lundis aastatel 2007–2013. Aastal 2011 tegi ta häältegemistöö Maria Werni kahele filmile: 'Pojke Försvunnen' ja 'Svart Fjäril'. Ta juhib Go Bananas Comedy klubi Hedmans Lounge'is Sundbybergis ja töötab Järfälla valla hoolekandeametis. Teda peetakse kultuuride, žanrite ja publikute vaheliseks sillutajaks tänu tema rootsi eneseiroonikale ja rahvusvahelisele karismale. Sven Brundin esineb koomikuna, konverentsipidajana/moderaatorina, loengu pidajana, giidina või näitlenud. Sven Brundin jätkab aktiivset tegutsemist erinevates esinemiste rollides. Ta töötab sageli "bingovärdi" kohalt Viking Gabriella, Viking Glory ja Viking Gabriella laevadel. Ta on konverentsi pidaja Grand Travel Awards üritusel Oslos 8. jaanuaril 2026 ning esineb Norra Brunnis Stockholmis Christer Svenssoni ja Fredrik Anderssoniga 10. jaanuaril 2026. Eeltulevad esinemised hõlmavad kuupäevi Norra Brunnis Lasse Nilseniga ja Özz Nüjeniga (12. veebruar 2026), Kapten Jackiga (16. veebruar 2026) ning Släng dig i bunkern Comedy Clubis Trosas (27. märts 2026). Ta juhib ka stand-up sessioone Makerietis Örebro's mitmel kuupäeval aastal 2026. Ta töötabgi giidina erinevatel paatidel Strömma jaoks Stockholmis. Tema veebisait on https://www.svenbrundin.com/ .
Albaania
Armeenia
Argentina
Austria
Austraalia
Aserbaidžaan
Belgia
Bulgaaria
Benin
Brasiilia
Kanada
Šveits
Tšiili
Kamerun
Hiina
Colombia
Tšehhi
Saksamaa
Taani
Dominikaani Vabariik
Alžeeria
Eesti
Egiptus
Hispaania
Soome
Prantsusmaa
Ühendkuningriik
Ghana
Kreeka
Guatemala
Ungari
Indoneesia
Iirimaa
Iisrael
India
Iraak
Iraan
Itaalia
Jamaica
Jaapan
Keenia
Lõuna-Korea
Kasahstan
Liibanon
Läti
Maroko
Myanmar (Birma)
Malta
Malawi
Mehhiko
Malaisia
Nigeeria
Nicaragua
Holland
Norra
Nepal
Uus-Meremaa
Peruu
Filipiinid
Pakistan
Poola
Portugal
Katar
Rumeenia
Serbia
Venemaa
Saudi Araabia
Rootsi
Sloveenia
Slovakkia
Tai
Tuneesia
Türgi
Taiwan
Ukraina
Uganda
Ameerika Ühendriigid
Uruguay
Usbekistan
Vietnam
Lõuna-Aafrika Vabariik