Ernesto Albán
Ernesto Albán Mosquera oli Ecuadori näitleja, muusik ja koomik, üks 20. sajandi Ecuadori rahvateatri esindavamaid kujusid. Ta sündis Ambatos 5. juunil 1912 Luis Alfonso Albán Egüezi ja Dolores Mosquera Velozi pojana, kuid veetis suurema osa oma kunstnikuelust Quitos, kus elas üle viiekümne aasta ja saavutas üleriigilise kuulsuse. Ta alustas tangolauljana ning liitus 1930. aastate alguses Quito teatritruppidega nagu Vásconez-Merizalde ja Moncayo-Barahona, algul väikestes rollides, just siis, kui helifilm hakkas traditsiooniliselt teatrilt publikut ära meelitama. Ta lavastas näidendeid nagu Alberto Novióni En un burro tres baturros, Felipe Sassone A campo traviesa ja Argentino en Madrid, lisaks Prantsuse vodeville ning Carlos Arnichese, Linares Rivase, Joaquín Dicenta ja Jacinto Benavente Hispaania komöödiaid, ning tuuritas suure eduga kogu Ecuadoris. Tema karjääri pöördepunkt saabus, kui ta ühendas Charlie Chaplini mõjud Ecuadori kirjaniku Alfonso García Muñozi loominguga, kelle Estampas de mi ciudad karikeeris Quito kombeid ja igapäevaelu. Sellest lõi ta Don Evaristo Corral y Chancleta, tegelase, kes saatis teda karjääri lõpuni, ning temaga rajas ta Estampas Quiteñas, humoorikad ja satiirilised sketšid riigi ühiskondlikust ja poliitilisest elust. Laval olid Don Evaristo kõrval Jesusa (Lastenia Rivadeneira), Marlene (Chavica Gómez) ja Sarzosa (Carlos Vásconez, hiljem Oscar Guerra). Estampas tuuritasid mööda riiki, ülistades lihtsate ecuadorlaste voorusi ja naeruvääristades irooniliselt parajasti võimul olevate valitsuste vigu. Albán kuulus ka truppi Gómez-Albán koos näitlejanna Olimpia Gómezi ja oma abikaasa Chavica Gómeziga, kes mängis komöödiaid, vodevilla ja muusikale. 1960. ja 1970. aastatel oli ta Mehhiko filmide kaasprodutsent ja näitleja, sealhulgas Contra viento y marea (1962), División narcóticos (1963), Los fenómenos del fútbol, La sonrisa de los pobres, En la mitad del mundo ja Las chivas rayadas (1964), Fiebre de juventud (1966), Bromas S.A. (1967) ning Santo contra los secuestradores (1973), ja mängis Alejandrot Ecuadori filmis Dos para el camino (1981). Ernesto Albán suri Quitos 22. juulil 1984 72-aastasena. Tuhanded inimesed tulid talle austust avaldama, kui tema põrm oli Teatro Sucres avalikult ära saatmiseks välja pandud; ta on maetud Quito Parque de los Recuerdose kalmistule.
