Jonas Gardell

Jonas Gardell, kes sündis 2. novembril 1963. aastal Täbys, Rootsis, on mitmekülgne artist. Ta identifitseerib end romaanikirjanikuna, näitekirjanikuna, stsenaariuskirjanikuna ja koomikuna. Kasvades pärit perekonnast, kus isa Bertil Gardell oli sotsiaalse psühholoogia professor ja ema Ingegärd Gardell psühholoog, on tal ka õed-vennad: Mattias Gardell, ajaloolane ja võrdlevate religioonide ekspert; Stina Gardell, dokumentaalfilmirežissöör; ning nende vanemad lahutasid 1983. aastal. Ta käis ühiskonnateaduste gümnaasiumis ja kuigi ta kandideeris 18-aastaselt näitrikooli, ei õppinud seal.

Gardell alustas kirjutamist vara, debüteeris autorina 1979. aastal 18-aastaselt luulekoguga 'Den tigande talar'. Tema esimene romaan 'Passionsspelet,' ilmus 1985. aastal ja käsitleb homoseksuaalsuse teemasid. Ta on tuntud 'The Comedian Trilogy' ('Koomiku kolmikuna'), kuhu kuuluvad 'A UFO Makes an Entrance' ('UFO ilmub'), 'Jenny' ja 'The Party of the Fairies' ('Väikevaimude pidu'). Tähtsamaks tööks on 'A Comedian's Upbringing' ('En komikers uppväxt'), ilmus 1992. aastal ning põhineb tema kasvatusajal 1970ndatel; see romaan sai nii teleseriaali kui ka mängufilmi ains. Ta on kirjutanud ka 'Om Gud' (Um God) 2003. aastal ja 'Om Jesus' (Um Jesus) 2009. aastal. Kriitikud kirjelduvad tema stiili sügavaks tõsiduseks, mis on ühendatud intensiivse huumoriga.

Gardelli looming on saavutanud suure tunnustuse, tema raamatuid on tõlgitud umbes kahekümne viie keelde. Aastatel 2012–2013 ilmus trilogia „Ära kuivatage kunagi pisaraid kindadeta“, mis kujutab 1980ndate HIV-kriisi ja keskendub Rasmuse ja Benjamini romantilisele suhtele. See trilogia on ka ekraniseeritud ning kriitikud, nagu Jens Liljestrand, on nimetanud seda meistriteoseks. 1995. aastal sai ta Guldbagge'i auhinna „Pensionat Oskar“ stsenaariumi eest ja hiljem Kristallen-auhinna Rootsi telekanalilt sarja „De halvt dolda“ eest. Aastal 2022 debüteeris ta lastekirjanduses raamatu „Sagan om den lilla gråsparven“ avaldamisega. Tal on aukraadi teoloogias Lund Ülikoolist (2007), meditsiinis Linköpingi Ülikoolist (2013) ja filosoofias Åbo Akadeemia Ülikoolist (2018). Hiljuti valmis kolmosaarealine filmielu „Ära kuivatage kunagi pisaraid kindadeta“ põhjal, mis kujutab AIDSi kogemust Stockholmi gei hulgas 1980ndatel. Tunnustatud Rootsi silmapaistva kultuurikujuna sai ta 2017. aastal KTH Suure Preemia, millele lisandus 1,2 miljoni Rootsi krooni suurune rahaline auhind.