Üleilmne talentide register

Koomikud: Kanada

Koomikute register: Kanada. Profiilid, elulood, fotod ja sotsiaalmeedia lingid.

124 koomikud

Anthony Kavanagh

Anthony Kavanagh, kes sündis 26. septembril 1969 Greenfield Parkis, Quebecis, on mitmekülgne Kanada meelelahutaja. Teda tuntakse Haiti päritolu Québeci humoristina, näitleno, lauljana ja tele saatejuhi. Tema vanemad immigreerusid Québeci 1960ndatel; isa töötab õpetajana ja ema juhib haiglat. Kavanaghi esialgne kokkupuude esinemise kunstiga algas 14-aastaselt, debüüti andes keskkooli talentide saates, millele järgnes 16-aastaselt koomiline ja muusikalne etendus Antoine-Brossardi gümnaasiumis. Kavanagh sai kiiresti tunnustust Kanada komöödimaailmas, võites Juste pour rire festivalil Montreali parima uue koomiku auhinna 1989. aastal. Samal aastal võitis ta ka 'Juste pour rire' rahvusliku kuulamise vooru. 1992. aastal kasutasid Julio Iglesias ja Natalie Cole ära tema oskuse ning ta veetis kaks aastat Kanadas ringreisil Céline Dioni esineja eelneva esitusega. 23-aastaselt sai temast Quebeci noorim saatejuht, kes alustas “…et Anthony” juhtimist 1993. aastal. Ta tegi kaasa komöödiraadioshows Les Midis fous ja telesaadetes Super sans plomb ning Voodootaxi. Koomiku karjäär õitses edasi tema sooloetendusega 'Kavanagh!', mis debüteeris 1995. aastal ja ringreisil Quebecis. See etendus saavutas suure edumahtu, kestis lõpuks kaks aastat ja esitati seitmes riigis, müüs 250 000 DVD-d ning lõppes 2003. aastal. Peale lavakava kavandas Kavanaghi anded, kui ta võitis 1995. aastal Montreux Comedy Festivalil Šveitsis auhinna parima uue talendi eest; samuti kehastas ta 1998. aastal Disney animafilmi *Mulan* prantsuskeelsetes versioonides Mushut ja kaotas hääl paljudele teistele filmidele nii Disneylt kui ka DreamWorksilt. Ta on demonstreerinud ka oma muusikalisi oskusi, mängides Chicagos Billy Flynn’d prantsuskeelses versioonis nii Montreali (2003) kui ka Pariisi (2004) teatris ja esinedes seitse kuud Pariisi Théâtre Trévise'is ning 1999. aastal Olympia stuudios. 2006. aastal käivitas ta "Les démons de l’Arkange", etenduse, mis ühendas muusikat, komediat ja lavakava, mille kulminatsiooniks oli jaanuari 2006. aastal ilmuv album samanimelise nimega ning esinemised Pariisi Grand Rexis. Alates 2001. aastast on ta juhtinud NRJ Music Awardsi kuus aastat järjest. Ajakoolist eemalolemise perioodi järel naasis Kavanagh 2017. aastal perega Quebeci elama.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Kanada

Billy Tellier

Billy Tellier on Quebec'i humorist, tuntud ka Kanada koomikuna ja humoristina. Tal on kohalolu Facebookis, Instagramis ja X-is. Ühena Quebec'i populaarsemaid koomikuid suhestub ta publikuga seletavate anekdootide kaudu ning kasutab oma komöödiastiilis eneseirooniat, mis sisaldab vaatluslikku huumorit ja kaasahaaravat jutustamist. Tuntud on tema terava nina alt ja kasutab ühe reala, ühe löögi stiili huumorit. Tellieri karjääris on olnud erinevaid rolle televisioonis ja raadios. Kümme aastat, kuni 2023. aasta suveni, ta koosjuhatas hommikuprogrammi 96.9 CKOI raadios koos Martin Cloutieri, Tammy Verge'i ja Valérie Robertsega. Varem on ta juhtinud selliseid saateid nagu 'Trouve-moi ça' (2014), 'Des champions du web' (2014–2015) ja 'Le poker show' (2008) V/TQS-il. Ta on ka näidelnud seriaalides ‘La vie parfaite’ ja ‘Colocs.TV,’ kusjuures viimase kaasautor ja -näitleja. Aastatel 2019–2021 oli ta 'Sucré Salé' ajakirjanik. Ta on kaasa töötanud paljudes teistes saates, sealhulgas 'Plus ou moins misérable', 'Juste pour rire en direct' ja 'Vrak la vie'. Tema lavaline karjäär algas talvel 2013. aastal etendusega 'La loi du plus fort', mille lavastas Christian Viau ja mis ilmus DVD-na. Kriitikud ja publik kiitsid seda etendust. Seejärel kaasatas ta Mario Jeaniga kaks aastat järjest, 2016. ja 2017. aastal ComediHa Gala ürituse juhatamist ning esitas 2017. ja 2018. aastal 'Le petit monde de Billy Tellier Live' Place des Artsis. Tema praegune etendus on "Hypocrite", mis käsitleb kaasaegse elu aspekte. Etendus 'Hypocrite(s)' külastas Quebeci aastatel 2019–detsember 2023, müües üle 50 000 pileti ja saades 'billet or' sertifikaadi. Oodatakse, et ta saab 2024. aastal Olivier’ auhinna raadiohuumori kapsli või sketši eest. Tema kolmas sooloetendus 'Kicker la ruche', mille lavastas Laurent Paquin, esilinastus 5. veebruaril ja käsitleb valikute tegemise hirmu potentsiaalsete tagajärgede tõttu, sealhulgas nende poolt, mida on tehtud lastele ja tema ema poolt. Etendus on müünud umbes 40 000 piletit ja on kavandatud sügiseks 2024. aastaks, kus toimuvad etendused novembris ja detsembris 2026. aastal paikades nagu Gatineau, Val d’Or, Rouyn-Noranda, Matagami, Brossard ja Saint-Eustache.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Kanada

Cathy Jones

Cathy Jones on Kanada näitleja, koomik ja kirjanik, sündinud 6. aprillil 1955 St. John'sis, Newfoundlandi pealinnas. Ta pärneb perekonnast, kus on komöödia juured; tema vend on koomik Andy Jones. Tema esimene osalemine teatris algas 17-aastaselt, kui vend aitas tal liituda Newfoundlandi rändteatriga. See esmane kogemus pani aluse tema tulevasele karjäärile laval. 1973. aastal kolis Jones Torontosse koos Tommy Sextoniga, Greg Malonega, Mary Walshiga ja Dyan Olseniga teatrivõimalusi otsima. Pea kohe pärast seda asutas ta sügisel samal aastal komedi trupi CODCO. Grupp kasvas 1974. aasta alguses Robert Joy ja Andy Jonesi liitumisega. CODCO sai oluliseks tegijaks Kanada teatris ja teleekraanil, ning Jones mängis 1988. aastal teleseriaalis *Codco* regulaarset rolli. Ta demonstreeris oma mitmekülgsust ka filmides, nagu *Secret Nation* (2001), kus ta mängis Frieda Vokeyt, ja teistes projektides nagu *How to Be Deadly*, *Weirdos*, *Congratulations* ja *Happyland*. Lisaks tutvustas ta oma komöödiandekumit ühe naise etendustega, sealhulgas *Pulmad Texas'is* ja *Mina, isa ja sada poissseiklust*. Jonesi tuntuma töö on ilmselt tema pikajaline osalemine teleseriaalis *This Hour Has 22 Minutes*, mille ta kaastöölised Rick Mercer, Mary Walsh ja Greg Thomey loobusid 1992. aastal. Ta oli näitlejana kaasatud 28 aastat, lahkudes 2021. aastal ja saades 2005. aastast alates ainukese algse koosseisu liikme Greg Thomei lahkumise järel. *22 Minutes*is on ta tuntud paljude erinevate tegelaste kehastamise poolest, sealhulgas meeste ja naiste seas ka mitmesuguste sooliste identiteetidega, nagu Mrs. Enid, Babe Bennett, Joe Crow ja Love Murphy. Tema esitamine Miss Enidina jätkus 2020. aasta CBC Gem veebiseerias *Broad Appeal: Living with E's*. Kogu karjääri jooksul on Jonesile omistatud suur tunnustus, sealhulgas 18 Gemini auhinda komöödiaseriaali stsenaariumi eest ja kolm Kanada komöödia auhinda stsenaariumikirjutamise eest. CBC Life and Timesi biograafiline film *Keeping up with Cathy Jones* valmis 2006. aastal. Ta oli ka produtser oma 2002. aasta erisaate *Cathy Jones Gets a Special* jaoks. Samuti on ta olnud Les Rendez-vous de la Francophonie esindaja 2013. aastal.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Kanada

Dave Thomas

David William Thomas, kes on tuntud professionaalselt nimega Dave Thomas, on Kanada näitleja, stsenaaristi, produtseri, koomiku ja režissööri. Ta sündis 20. mail 1949 St. Catharines'is, Ontario provintsis. Tema vanemad, Moreen Duff Muir Glasgowist, Šotimaalt ja John E. Thomas Merthyr Tydfilist, Walesist, olid Briti immigrantide paar. Tema isa, meditsiinieetika ekspert, juhtis McMasteri Ülikooli filosoofia osakonda; perekond elas lühikest aega Durhamis, Põhja-Carolinas, ajal, mil tema isa õppis Duke'i Ülikoolis. Dave Thomasil on noorem vend, Ian Thomas, kes on laulja-laulukirjutaja. Thomas'i karjäär algas McMasteri Ülikooli lõpetamisega eripreemiatega, kus ta omandas inglise kirjanduse bakalaureusekraadi. Algselt töötas ta aastal 1974 McCann Ericksonis reklaamikirjutajana, kuid aasta jooksul tõusis ta kiiresti Coca-Cola Kanada konto peakirjutajaks. Seejärel liitus ta Second City trupiga pärast kuulamist, osaledes Toronto etenduses Godspell 'is koos tulevaste koomikute tähtede kõrval. Aastatel 1976–1981 mängis ta mitmeid rolle, sealhulgas Doug McKenzie, Angus Crock ja Lee Iacocca, seriaalis Second City Television ( SCTV ). Ta tegi kaasa filmides The Rimshots (1976) ja Home to Stay (1978), ning erinevates rollides teleseriaalis Bizarre (1980). Thomas saavutas laialdase tunnustuse oma Doug McKenzie'i rolli kaudu seriaalis SCTV , sageli koos Rick Moranisega. Ta võitis oma töö eest seriaalis Primetime Emmy auhinna. Bobina ja Dougina McKenzie'na andsid nad välja kaks albumit, *The Great White North* ja *Strange Brew*, ning mängisid filmis *Bob & Doug McKenzie'i seiklused: Strange Brew* (1983), mille režissöör oli Thomas. Tema filmikreediti hõlmab pealkirju nagu *My Man Adam* (1985), *Coneheads* (1993), *Rat Race* (2001) ja *Beethoven’i 5.* (2003). Ta kaastas stsenaariumi filmile *Spies Like Us* (1985) koos Dan Aykroydiga. Thomas on häälteinud tegelasi filmides nagu *Sesame Street Presents: Follow that Bird* (1985) ja *Vend Karu* (2003) ning *Vend Karu 2* (2006), ning mänginud rolle filmis *MVP: Most Valuable Primate* (2000). Ta režissööris filme *Les Experts* (1989) ja *The Stranger She Brought Home* (2021). Peale näitlemise ja lavastamise on Thomas laialt töötanud ka kulisside taga. Ta rajas raamatu *SCTV: Kulisside Taga*, mis ilmus 1996. aastal, ning tootis 144 episoodi seriaalist *Family Challenge* Family Channeli jaoks. Samuti mängis ta Russell Nortoni rolli teleseriaalis *Grace Under Fire* aastatel 1993–1998. Kogu karjääri jooksul on Dave Thomasil näidanud mitmekülgsust erinevates humoristlikes platvormides, jättes olulise jälje Kanada meelelahutusele.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Kanada

Louis Champagne

Louis Champagne on Kanada näitleja, režissöör ja kirjanik, pärit Quebecist. Ta lõpetas Kanadas asuva Rahvusliku Teatrikooli 1994. aastal ning sai juba samal aastal Ligue nationale d'improvisationilt aasta uueniku auhinna. Kogu karjääri jooksul on ta pidevalt esinenud filmides ja teleseriaalides, sageli kõrvalosades, kinnistades end Quebeci meelelahutusmaastikul tuntud näona. Šampanji tööulatus hõlmab erinevaid žanre ja rolle. Tuntakse teda korduvate osadega Radio-Canada sarjades *Minuit, le soir* aastatel 2005–2007 ning *Escouade 99*, kus ta esineb Goudreauna. Tema mitmekülgne portfoolio sisaldab Rodrigue 'Doggy' rolli mängimist *Les Boys* (1997) sarjas, bussijuhi rolli *C't'à ton tour, Laura Cadieux* (1998) sarjas ja Normi rolli *Karmina 2* (2001) sarjas. Ta on ka kehastunud tuntud tegelasi, nagu seržant Bonneville *Coteau rouge* (2011) sarjas, Marc *Amsterdam* (2013) sarjas ja Bobby *Roche Papier Ciseaux* (2013) sarjas. Märkimisväärselt on ta režissöörina lavastanud iseseisva filmi *Les Cavaliers de la canette* 2007. aastal, mängides samas ka Louis'i rolli. Tema mitmekülgisust demonstreerivad veel sellised rollid nagu Elvis Presley kehastamine *Dans une galaxie près de chez vous* (1999) sarja episoodis ja Saint-Pierre *Dieu reçoit* (1999) sarjas. Telekast ja filmist kaugemale on Champagne'il näidanud oma teatrilisi oskusi. 2013. aastal mängis ta Montreali Théâtre Saint-Denis'es lavastuses Hairspray Edna Turnbladit. Ta on jätkuvalt aktiivne selles valdkonnas, hiljutiste rollide hulgas François Vadeboncœur filmis Nous (2023), Jean-Robert ‘J-R’ Mailloux filmis La Candidate (2023) ja eesolev roll Bruno Godinina filmis Projet Innocence (2024). Tulevased projektid hõlmavad Le gros Denisi rolli filmis Le Gouffre lumineux (2026), mis näitab tema jätkuvat kohalolu Kanada filmi- ja telemaailmas.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Kanada

Louis Morissette

Louis Morissette on Kanada näitleja ja stsenaariline kirjutaja, kes sündis 19. juulil 1973 Drummondville'is, Quebecis. Algselt oodati, et ta jätkaks isa ventilatsiooniäri Venmari juhtimist, kuid lõpuks otsustas ta karjääri meelelahutuses, omandades McGill Ülikoolist bakalaureusekraadi turunduses 1995. aastal ning õppides École nationale de l'humour'is aastatel 1995 ja 1996. Morissette alustas oma komöödiateed grupist Les Mecs Comiques, kus olid ka Alex Perron ja Jean-François Baril. Aastast 1998 koostas ta Jean-François Bariliga teleseriaali *Un gars, une fille* ning hiljem mängis mitmes filmis, sealhulgas *Tagasi mängu sisse*, *Jää minuga*, *Liverpool*, *USA impeeriumi langus*, *Lahe lahkumine* ja *François.e*. Ta mängis peaosalist ja kirjutas filmid *Mirage* (1998) ja *Täiusliku pere juhend* (2003) ning kaastas teleseriaali *3X Rien* kaasautorina ja näitlenuna aastatest 2005 kuni 2007. Tema töö hulka kuuluvad ka esinemised seriaalides *3x rien*, *C.A.* ja *Plani B*. Ta on regulaarne kirjutaja ja sketšinäitleja *Bye Bye* jaoks, mis on aastavahetusspetsiaali Ici Radio-Canada Télé jaoks. Kogu oma karjääri jooksul on Morissette näidanud mitmekülgsust ja ettevõtlisvaimu. Seejärel mõtles ta välja ja kaasa-produtseeris 2010. aastal saateseriaali Le Verdict , ning aastatel 2006–2011 kirjutas, kaasa-produtseeris ja mängis teleseriaalis C.A. , mida eksportiti rahvusvaheliselt. 2011. aastal asutas ta Alain Chicoine'i ja Louis-Philippe Drolet'ga produktsioonifirma KOTV, mis praegu annab tööd umbes 100 inimesele ja on tootnud selliseid saateid nagu Les Bye Bye , Les Détestables ja Le Maître du jeu . Ta abiellus 2012. aastal tele- ja raadiosaatejuhi Véronique Cloutieriaga ning koos neil on kolm last: Delphine, Raphaelle ja Justin, ning nad asutasid aprillis 2016 Fondation Véro et Louis'i. Samuti juhib ta 2026. aastal Maxime Talboti kõrval spordipodcasti nimega Entre la poire et le fromage .

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Kanada

Marc Favreau

Prantsuse-kanadalane Marc Favreau, kes oli mitmekülgne talent, sündis Montrealis, Quebecis, 9. novembril 1929; ta töötas näitlejana, koomikuna, autorina ja luuletajana. Ta suri 17. detsembril 2005. aastal 76-aastasena. Tema vanemad olid arhitekt Paul Favreau ja Esther Renaud. Algselt kavatses ta töötada teatri- ja televisiooni lavakujundusega, õppides Victoriaville'i kolledžis ja Outremonti Querbes'i akadeemias. Ta alustas oma karjääri koomikuna 1950. aastal Théâtre du Nouveau Mondes, mängides Molière'i *Dom Juan*is Pierrotit, ning debüteeris samal ajal ka televisioonis seriaalides *Le Survenant* ja *14, rue de Galais*. Favreau on enimõigustatult tuntud klovni iseloomu Soli loojana ja kehastajana. Ta alustas telesaadet „La Boîte à surprise” lastesaates Radio-Canadas 1958. aastal, kus esines algselt Bim et Soli ansambli koosseisus. Seejärel ilmus ta mitmes klovnipaaris „La Boîte à surprises” sees, sealhulgas Sol et Bouton ja Sol et Biscuit. Ta arendas Soli monolooge populaarseks ühemeheshowks, mängides seda iseloomu ligikaudu kolmkümmend aastat lavadel Kanadas, Prantsusmaal, Belgias ja teistes prantsuskeelsetes riikides. Aastatel 1963–1967 mängis ta „Les Croquignoles” saates Berlingot’t ning aastatel 1968–1971 jätkas ta oma rolli Solina sarjas „Sol et Gobelet”, mille ta kaasautoriks oli Luc Durand. Paljud ingliskeelsed kanadalased said tema töö kaudu tuttavaks Quebec’i prantsuskeelsega. Favreau looming komöödiastiil hõlmas oivalisi dekonstruktsioone prantsuse keele kohta Soli karakteri jaoks, sageli manipuleerides sõnadega ja kasutades neid, et esitada publikule väljakutse. Sol pooldas vee säästmist. Ta oli autoriks sellistele teostele nagu Les Åufs limpides , Le Fier Monde ja Faut dâla fuite dans les idÃ©es . Karjääri jooksul pälvis ta mitmeid autasusid ning Marc Favreau sai 1995. aastal Quebeci Rahvusliku Ordeni rüütriks. Samuti sai ta 1989. aastal Ameerika Frankofoonide Ordeni medali ja 2003. aastal Kanada Ordeni ametnikuks. Montrealis avati 2012. aastal tema nime kandev raamatukogu ning Notre-Dame-De-Grâce'is on ka tema nime kandev algkool. Tema töö aitas muuta keelemängu kultuuriliseks võltsiks.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Kanada

Marc Laurendeau

Marc Laurendeau, Quebeci humorist ja ajakirjanik, sündis 24. augustil 1939 Montrealis, Quebecis. Tema avalik karjäär algas koomikugrupiga Les Cyniques, mille ta asutas 1960ndate alguses Serge Grenieri, André Duboise ja Marcel Saint-Germaini kõrval. Grupp sai alguse sketšidest, mida nad lavastasid õlles Collège Sainte-Marie's ja Université de Montréal's, algselt iroonides õpetajate ja kaasõpilaste üle. Les Cyniques võitis kiiresti populaarsust, tõmmates oma etendustele publikuid kuni 25 000 inimeseni ning kujundades oluliselt Quebeci huumorit 1960ndatel ja 1970ndate alguses. Les Cyniquesi karjäär kestis kümme aastat, alates nende moodustamisest 1962. aastal kuni laialisaamiseni 1972. aastal. Selle aja jooksul esinesid nad sellistes kohtades nagu Casa Loma kabaree Montreali linnas, kus neil oli kuus nädalat kestev esinemine 1965. aastal ning andsid välja kaheksa edukat albumit aastatel 1966–1972. Nende huumor tekitas sageli poleemikat ametis olevate isikute ja poliitikute seas. Laurendeau, olles Les Cyniquesiga, omandas õigusteaduse kraadi ja politoloogia magistrikraadi Montreali Ülikoolist ning osales Collège Sainte-Marie's lisakursustel teatris, isegi liitudes Revue Bleu et Or trupiga õigusteadust õppides. Lavaleedu lavalt lahkunud tipphetkel jätkas karjääri ajakirjanikuna. Ta alustas peatoimetaja kohustusi Montr’eali-Matinis 1973. aastal ja hiljem aitas kaasa poliitilise kolumnisti ja analüütikuna La Presse'is. Aastatel 1988–2010 juhtis ta Radio-Canadas igapäevast ajaleheülevaate programmi. Alates 1995. aastast on ta õpetanud ajakirjandust Montréali Ülikoolis. 2022. aastal avaldas ta oma memuaarid, Du rire cynique au regard journalistique . 2023. aastal andis Éditions La Presse välja 280-leheküljese raamatu, mille Marc Laurendeau on kirjutanud ja jutustab; audiokogu pikkus on 7 tundi ja 58 minutit ning see sobib kõigile vanuserühmadele. Nüüd keskendub ta dokumentaalfilmide loomisele ja kirjutamisele, demonstreerides oma kirge info ja ajaloo vastu. Ta on meelitanud publikut 60 aastat ja sai 2015. aastal Chevalier’ks Rahvusliku Qu’écki ordeni. Tema õde, Huguette Laurendeau, on tuntud näitrijanna Amulette Garneau nime all.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Kanada

Maurice LaMarche

Maurice LaMarche on Kanada häälenäitleja ja koomik, kes sündis 30. märtsil 1958 Torontos, Ontario provintsis. Tema vanemad olid Guy LaMarche ja Linda Bourdon. Pea kohe pärast sündi kolis pere Timminsisse, Ontario provintsi, enne tagasipöördumist Torontosse, kui ta oli umbes nelja-aastane. Kasvades oli Mike Myers tema naaber. Ta hakkas tähistusi jäljendama keskkoolis etendustel, mis ennustas tema tulevast karjääri. 19-aastaselt alustas ta esinemist stand-up koomikuna New York Citys ja kolis 22-aastasena Los Angelesse, et jätkata selle tee püüdmist. LaMarche’i varajane karjäär sisaldas esinemisi telesaadetes nagu The Merv Griffin Show ja An Evening At The Improv. Ta sai kogemust, esinedes eelmiseid koomikuid nagu Rodney Dangerfield, George Carlin, Howie Mandel, David Sanborn ja Donna Summer. 1985. aastal osales ta HBO Young Comedians Specialis koos Rodney Dangerfieldi ja Bob Sagetiga. Siiski mõjutas isiklik tragöödia tema komöörikarjääri; tema isa mõrvati 1987. aastal, mis viis depressiooni ja alkoholismini. Ta saavutas kainuse 20. jaanuaril 1989, kuid õe kaotus autoga sattunud õigusõiguse septembris 1990 sundis teda loobuma laval esinemistest. Kuigi ta algselt püsis huumorisaadete alal, suundus LaMarche'i karjäär oluliselt häälte dubleerimise suunda. Ta alustas seda tööd juba 1980. aastal Kanada teleprogrammidest nagu Easter Fever ja Take Me Up to the Ball Game. Ta andis häält The All-Night Show's aastatel 1980–1981 ning sai hiljem tuntuks selliste rollide poolest nagu Peaülem Quimby Inspector Gadget'is (1985–1986), Egon Spengler The Real Ghostbusters'is ja kõige silmapaistvamalt, The Brain Animaniacs'is ja Pinky and the Brain'is. Ta on andnud häält kümnetele teistele kangelastele filmides, telesaadetes ja videomängudes, sealhulgas Popeye'le, kindral Pattonile ja Pépé Le Pew'le Space Jam'is. Eisenmaniga aastal 1991 ja neil on poeg Jonathan. Ta jätkab tööd häälte dubleerijana.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Kanada

Tyler Labine

Tyler Labine on Kanada näitleja, kes sündis 29. aprillil 1978 Bramptonis, Ontario provintsis. Ta veetis lapsepõlve Maple Ridge'is ja Vancouveris, Briti Columbia provintsis ning tal on kaks venda, Kyle ja Cameron Labine, kes on samuti näitlejad. Labine alustas oma karjääri 16-aastaselt, osaledes kohalikes teatrisaadetes. Enne laiemat tunnustust sai ta kaasa erinevates teleseriaalides ja filmides väiksemates rollides. Üks tema varaseid tähelepanuväärseid rolle oli Little John 'Robin of Locksley' filmis 1996. aastal. Labine’i karjäär sai hoo sisse, kui ta mängis peaosas Kanada teleseriaalis *Breaker High* aastatel 1997 kuni määramata lõpukuupäevani. Seejärel tegi ta kaasa TV-seeriates *Invasion* Dāve Groovesi rollis ja mängis *Reaper*is Bert ‘Sock’ Wysocki osaliseid. Tema komöödiatalente on esitletud mitmes projektis, sealhulgas peaosas lühiaegses Foxi komöödias *Sons of Tucson* aastal 2010 ning kõrvalosaline roll Larry Munschina *Mad Love’is* (2011). Ta on laialdaselt tunnustatud oma kehastuse poolest Dalena õuduskomöödiafilmis *Tucker & Dale vs. Evil* (2010), mis on muutunud kultuskitaraks. Teiste tähelepanuväärsete rollide hulka kuuluvad osad *Animal Practice’is* (2012) Justini Kirki ja Bobby Lee kõrval ning Hulu seriaalis *Deadbeat*. Aastatel 2017–2023 mängis Labine Sherlock Hobbsi teleseriaalis Dirk Gently's Holistic Detective Agency ja saavutas tuntuse dr. Iggy Frome'i rollis sarjas New Amsterdam , mis esilinastus 2018. aastal ning põhines Eric Manheimeri raamatul ‘Twelve Patients’. Tema filmograafias on ka häälteos animafilmis Monsters University (2013) ning osad filmides Little Evil (2017) ja Super Troopers 2 (2018). Labine abiellus Carrie Ruscheinskiga 2. juunil 2007 ja neil on kolm last. 2023. aastal sattus ta tõsise terviseprobleemi otsa, olles haiglasse ravile potentsiaalselt eluohtliku verehüübe tõttu.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Kanada

Véronique Cloutier

Véronique Cloutier on Kanada tele- ja raadiosaatejuht, sündinud 31. detsembril 1974 aastal Laval'is, Quebecis. Ta sündis Guy Cloutieri ja Carole Fullumi lapsena ning tal on õde nimega Stéphanie Cloutier. Tema hüüdnimi on Véro ja ta käis kasvades pensionnat du Saint-Nom-de-Marie's ja collège Jean-de-Brébeuf's. Cloutier alustas oma telekarjääri aastal 1990 kultuurikolumnistina saates Les mini-stars de Nathalie ja aitas kaasa suveprogrammile Souvenirs d'été . Õpingu ajal juhtis ta Bonjour Champion ’it CKAC-s ja töötas CISM-FM saate Virus Chronique 's. Ta jätkas tööd raadios, olles kaastööl erinevates saates nagu Top Musique aastal 1992 ja Les Grandes Gueules aastal 1994. Alates 1993. aastast sai temast VJ MusiquePlus-s, juhtides selliseid saateid nagu Combat des clips , Le décompte MusiquePlus ja Vox Pop , ning esines ka saates Ent’Cadieux ja näitemängus nimega Moi, J'décroche Pas . Ta juhtis Le choix de Montréal ’t CKMF-FM-s. Tema karjäär laienes hõlmama enda programmi *Véro Show* juhatamist aastatel 1995–1997. Seejärel liitus ta augustis 1997 Radio-Canadaga ja juhtis kaks aastat saadet *La Tête de l'emploi*. Cloutier võitis olulist populaarsust mängusaate *La Fureur* juhatamisega, mida nägi nädalas üle 1,2 miljoni vaataja, ning tootis aprillis 2002 eriväljaandena *La Fureur de Céline*. Ta juhtis 1999. aastal Gala de l’ADISQ’d ja 2008. aastal Prix Gemeaux’d. Samuti mängis ta 2002. aastal filmis *Les Dangereux* ning kaasjuhatas viie aasta jooksul Téléthon de la recherche sur les maladies infantiles’t. Ta oli Royal Canadian Minti esindaja aastatel 2007–2010 ja juhtis 2008. aastal Radio-Canada erisaadet *Bye Bye New Year's*, millele laekus üle 1300 kaebuse. Klutier lahkus avalikust elust viienda hooaja lõpus *La Fureuri* saates 2003. aastal, kuid naasis 2007. aastal *Paquet Voleuriga*. Tal on kolm last: Delphine, Raphaelle ja Justin, ning tema abikaasa on koomik Louis Morissette. Ta võttis üle ja juhtis oma perekonna kommunikatsioonifirmat, mille nime muutis 2004. aastal Novemiks, enne aktsiate müümist augustis 2009. Rahvuskord Quebeci andis talle 2024. aastal rüütli auastaadi.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Kanada

Yvon Deschamps

Yvon Deschamps sündis 31. juulil 1935 Montrealis, Quebecis. Tema varajane karjäär hõlmas tööd Radio-Canada televisiooniteenistuses ja näitlejakoolitust François Rozeti juhendamisel üle kolme aasta. Deschamps alustas laval esinemist 22-aastaselt, debüteerides 1957. aastal 'Andromaque's' Pyladena. Ta veetis ka aega rändlavateatri La Roulotte'iga aastatel 1958 ja 1959 ning esines mitmes Radio-Canada saates, nagu 'The Big Search' ja 'Picolo'. Tema ärielu pöördeliseks muutjaks osutus sõprus Claude Léveillée'ga aastal 1961, mil ta mängis lühikest aega trumme ning asutas Léveillée'ga aastal 1963 ettevõtte Théâtre de Quat’Sous's. Deschamps astus ka restoranitööstusse, avades 1964. aastal Le Fournili ja 1966. aastal Saint-Amable'i, kuid need ettevõtted ei õnnestunud pärast Expo 67. Tema esimene filmroll oli filmis 'Deliver Us from Evil' aastal 1965, mis ilmus 1969. aastal. Aastal 1968 lõi ta 'L’Osstidcho', muusikalise ülevaate, mis tähistas pöördepunkti tema karjääris ja kindlustas tema eripärastiili. "Hea bossi" tegelaskuju debüteeris selles etenduses. 1970ndatel ja hiljem esitas Deschamps arvukalt etendusi, sealhulgas 'L'argent', 'Le bonheur', 'Dans ma cour' ja 'On va s'en sortir'. Ta mängis filmides nagu 'Hold on to Daddy's Ears' aastal 1971 ja juhtis populaarset telesaadet 'Samedi de rire'. Aastatel 1968–2010 lõi ta umbes 100 monoloogi, mis puudutasid sotsiaalseid küsimusi nagu rassism, seksism ja eelarvamus. Yvon Deschamps hakkas tegema koostööd heategevusorganisatsioonidega, mis aitasid erinevaid eesmärke. Aastal 2001 ostis ta Charlie Chaplini viimase auto, mis peegeldas tema imetlust koomiku vastu, kes oli olnud tema eeskuju.

Vaata profiili