GiggleTime GiggleTime
Menüü
Uuenda Premiumiks Esita nali Koomikud Meist KKK Kontakt

Õigusteave
Privaatsuseeskiri Kasutustingimused Küpsiste eeskiri Tagastus- ja tühistamispoliitika Viited
Logi sisse
Keel
Kategooriad
Seaded
Keel eesti, eesti keel
Turvaline režiim
Juhuslike naljade automaatesitus
Teavitused
Üleilmne talentide register

Koomikute register

Sirvi koomikute profiile, elulookokkuvõtteid, päritoluriiki ja ametlikke linke.

Lisa koomik
1532 koomikud
Bastian Pastewka, koomik - Saksamaa
Kinnitatud Nõudmata
Saksamaa

Bastian Pastewka

Bastian Pastewka on 4. aprillil 1972 Bochumis sündinud saksa näitleja, koomik ja häälte näitleja. Ta töötab ka raadiodrama esitaja, audiokirjanuku jutustajana, stsenaaristi ja dublaaži häälte näitlejana. Umbes 1996. aastal sai Pastewka tuntuks komedisaate "Die Wochenshow" koosseisulisena, satiirilise uudisteprogrammina. Ta asutas 1992. aastal Bernhard Hoëckeriga, Oliver Brökeriga ja Keirut Wenzeliga komediansambli "Comedy Crocodiles", esinedes sellistes kohtades nagu Bonner Haus der Springmaus. Tuntud on ta karakterite Brisko Schneideri ja Ottmar Zittlauga, keda mängis "Die Wochenshow"s, kus Brisko Schneideri tervitus “Liebe Liebenden…”, sai populaarseks öeldiseks. 1999. aastal nimetas Forsa Instituudi küsitlus ta Saksamaa populaarseimaks koomikuks. Ta mängis filmides nagu "Der Wixxer" (2004) ja "Neues vom Wixxer" (2007), satiirilistes Edgar Wallace’i krimidraamateostes, kaasautoriteks Oliver Kalkofe ja Oliver Welke. Alates septembrist 2005 on Pastewka mänginud end ise sitcom'is "Pastewka", mida näidati Sat.1 kanalil ning mis kestis aastatest 2005–2014 ja hiljem aastatest 2017–2023 Amazon Prime Videos. Ta on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Goldene Kamera, Deutscher Fernsehpreis ja Rose d'Or. Ta on töötanud ka häälteosainetajana animafilmides nagu "Madagascar". Praegu juhib ta saadetes "Kein Mucks!", kus tutvustatakse klassikalisi kriminaalraadio dramaatilisi saatesid, ning teeb koostööd Oliver Welkega saates, mis vaatab tagasi 60+ aastasse Saksamaa televisiooni ajalukku, mille esilinastus on kavandatud 2025/26 aastal. Ta elab koos oma tüdruksõbraga Heidrun Buchmaier Berliinis-Charlottenburgis, kuid viibib Kölnis töötades.

Friedrich Beckmann, koomik - Saksamaa
Kinnitatud Nõudmata
Saksamaa

Friedrich Beckmann

Friedrich Beckmann, sündinud 13. jaanuaril 1803 Breslaus, oli saksa koomik ja karakterikoomik. Ta demonstreeris komöödiandekti juba poisina ja debüteeris laval seitsmeteistaastaselt aastal 1820, kehastades vaikseda taani kuningat Haraldit Kotzebue näidendis *Der Schutzgeist*. Selle esimese ilmumise järel töötas ta aastatel 1820–1824 kooriliikmena ja inspektorina Breslau teatris. Tema karjäär arenes, kui Heinrich Schmelka soovitaski teda aastal 1824 Berliini Königsstädtisches Theatrisse, kus ta lepingut sõlmis. Esialgu mängis ta väikseid koomilisi rolle, kuid Beckmann sai järk-järgult publiku seas populaarsust ja sai olulisemaid rolle. Beckmanni kuulsus sai alguse peamiselt tema näidendist *Eckensteher Nante küsitluses*, mis kirjutati aastal 1833. Näidend, mis jõudis Berliinis 46. väljaandeni aastal 1876, kus Beckmann mängis peaosalist ja seda esitati kogu Saksamaal. Ta baseeris Eckensteher Nante'i tegelaskujul Karl von Holteiga näidendi *Tragöödia Berliinis* rollil. Tema karjääri jooksul tegi külalisetendusi Theater an der Wienis aastal 1841 ja 1845, ning lõpuks leidis tööd Franz Pokorny juures aastal 1845. Beckmann aitas kaasa Berliini versioonile varem Viini valitsenud saksa keelse farsiga. Aastal 1838 abiellus ta Adele Muzzarelliga, populaarsega soubrette'iga, ja nad esinesid koos viimati 31. augustil 1846. Alates 1846. aastast kuni surmani 7. septembril 1866 oli Beckmann juhtiv liige Viini Burgteatris. Ta võitis seal kiiresti populaarsust, tõustes kohalikult esitlejalt karakterikomöödianõmmele. Ta debüteeris Hofburgteatris (Burgteater) novembris 1846 ja töötas esimese komöödianõmmena, samuti lavastajana. Beckmann esines erinevates teatrites, sealhulgas Burgteatris, Josefstädter Teatris ja Leopoldstädter Teatris, sageli koos selliste tegelastega nagu Alois Pokorny ja Franz Pokorny. Friedrich Beckmanni surma järel asutas Adele Muzzarelli Friedrich Beckmanni fondi, mille eesmärk oli saksa näitlejate kasuks. Beckmanngasse nime kandvad tänavad loodi Viinis 1894. aastal ning Gustav Gauli õlimaal aastast 1873 asub Burgtheatergaleries.

Gaby Köster, koomik - Saksamaa
Kinnitatud Nõudmata
Saksamaa

Gaby Köster

Gaby Köster on saksa näitleja ja koomik, sündinud Gabriele Wilhelmine Fringsina 2. detsembril 1961 Kölni-Nippesis. Ta elab Kölnis. Tema karjäär hõlmab mitmeid aastakümneid, sisaldades raadiot, televisiooni, lavastust ja kirjandust ning iseloomustub Rhinimaa omapärase huumoriga. Köster alustas algselt hooldaja kutseõpinguid, kuid lahkus programmist kolm nädalat enne lõppu, hüljates hiljem ka lasteaiaõpetaja programmi. Ta õppis muusikat ja maali, eksponides osa oma kunstist. Tema karjäär sai alguse 1987. aastal, kui ta kohtumise järel Kölni Südstadt'i baaris "Out" hakkas kirjutama sketše Jürgen Beckeri raadioprogrammiks. See viis regulaarsete raadiosaadeteni ja lõpuks omaette saadeteni, ning esimene telesaatimine toimus 1991. aastal WDR-i kaudu. Aastatel 1991–1995 osales ta alternatiivsel Kölni karnevalil laval ja Stunksitzung ansamblis. Köster sai laiemat tunnustust esinemiste kaudu RTL Samstag Nachtis ja telesaate *7 Tage, 7 Köpfe* osalisena aastatel 1996–2005. Aastatel 1999–2003 mängis näitlejanna komöödiasarjas *Ritas Welt* Rita Kruse'i rolli, mille eest ta sai aastal 2000 Adolf Grimme auhinna. Tema huumorit iseldatakse pisikese ja kasutab Kölsch'i dialekti. Karjääri jooksul on ta pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Bambi aastal 1998, Deutscher Comedypreis aastal 1999 ja Comedy auksauhind aastal 2012. Aastal 2011 kirjutati Till Hohenederiga ühiselt *Ein Schnupfen hätte auch gereicht – meine zweite Chance*; lisaks laulis ta ärakirjutusraamatu häält. Ta oli ka kohtunik RTL-i saates *Die Puppenstars* aastatel 2016–2017. Hiljuti ilmus dokumentaalfilmis "Was haben wir gelacht," mis uurib naiste kujutamist saksa telesaadetes.

Josef Eichheim, koomik - Saksamaa
Kinnitatud Nõudmata
Saksamaa

Josef Eichheim

Josef Eichheim, kes sündis 23. veebruari 1888. aastal Münchenis, oli saksa laval ja filmis tegutsev näitleja, kes saavutas tuntuse koomikuna. Tema vanemad olid Josef Ferdinand Maria Eichheim, kaupmees, ja Josefa Maria Weikl. Ta lõpetas esmalt kaubanduslikku õpilõppu isa klaasvitraksepa töökohas, enne kui alustas 1905. aastal näitlejakoolitusi Zürichis. Eichheim debüteeris näitlenuna Passau linna teatris ja asutas endale kiiresti populaarse koomikuna, esinedes linnades nagu Memmingen, Biberach an der Riß, Lindau ja Altenburg. Eichheimi karjäär kattis Veimari vabariigi ja natsiaeg. Ta töötas Münchner Kammerspieles aastatel 1919–1932 ning sai publiku seas lemmikuks. Tema filmikarjäär algas 1922. aastal Karl Valentinile kuulunud hääbumatafilmiga "Mysterien eines Frisiersalons", mille tegemises osalesid Bertolt Brecht ja Erich Engel. See film, mis taasavastati 1970ndatel ja mida peetakse üheks olulisemaks saksa filmiks, sisaldas improvisatsiooni ning seda kirjeldati nii, et selles oli "piisavalt julgeid nalju, et WC Fieldsi vihaks ajada". Ta jätkas mitmes teises filmis, sealhulgas "Der Weiberkrieg" (1929), "Hinter Klostermauern" (1928) ja "Bruder Bernhard" (1929), ning hiljem "Peter Voss, der Millionendieb" (1932) ja "Der Tunnel" (1933). Eichheim spetsialiseerus karakterrollidesse, mis rõhutasid piirkondlikke dialekte, sageli lisades neile Bavaria nalja. 1939. aastal asutas Eichheim produktsioonifirma Isar-Film. Sel ajal öeldakse, et Joseph Goebbels palus tal mängida juudivastase propagandaülevaatefilmis "Jud Süß" peaosalist, kuid ta keelas. Ta lisati "Gottbegnadeten-Liste" nimekirja, kus olid loetletud näitlejad, keda filmiproduktsiooni jaoks hädavajalikuks peeti. Ta on maetud Müncheni idakaldal asuval kalmistul. Karjääri jooksul töötas ta koomikuna, lauljana ja häälnäitlenud, jättes maha bavari konna huumori pärandi rahvanäidendites ja filmides.

Martin Schneider, koomik - Saksamaa
Kinnitatud Nõudmata
Saksamaa

Martin Schneider

Saglikult hüüdnimega 'Maddin' tuntud Martin Schneider on saksa meelelahutaja, kes töötab koomikuna, kabareeartistina ja näitlejana. Ta sündis 25. mail 1964 Bad Homburg vor der Höhe's ja kasvas üles Burgholzhauseni lähedal, Friedrichsdorfi läheduses. Praegu elab ta Marburgi lähedal. Schneideril on kaksikut õde nimega Martina. Schneideri karjäär algas Hessischer Rundfunkis praktikaga, millele järgnes esimene lavailmus 1990. aastal saates 'Gell, Sie sind spirituell?'. Alates 1992. aastast oli ta regulaarne Quatsch Comedy Clubis. 1990ndatel ja 2000ndate alguses esines ta telesaadetes nagu RTL Samstag Nacht, 7 Tage, 7 Köpfe ja Genial daneben ning oli Comedy Factory liige aastatel 1996–1997. Ta on tuntud oma hesseni murde kasutamise poolest esinemistes ning kasutab lausungit 'Aschebeschär' oma eraldi sõnaosana; see fraas on osaliselt Schneideri kasutuse tõttu muutunud populaarseks idioomiks. Schneideri looming käib kaugemale jutustavast koomikast. Ta mängis kääbust ‘Speedy’ 2004. aasta filmis *7 Zwerge – Männer allein im Wald* ja selle 2006. aasta järjes, *7 Zwerge – Der Wald ist nicht genug*. Alates 1997. aastast on ta andnud välja mitmeid CD-sid, sealhulgas *Aschebeschär*, *Sischär Is Sischär!*, *Raggae Mann* ja *Best of Maddin*. Schneider kaasautorina ilmus raamat *Im Bett mit Maddin* 2003. aastal, millele järgnesid 'Mach mal Hals lang' (2011) ja 'Vom wörscht Käs zum best Käs' (2021). 2020. aastal osales ta RTL saate ‘Big Performance – Wer ist der Star im Star’ ja saavutas kolmanda koha. Praegu on ta alates 2024. aastast turneerinud lavaprogrammiga 'Schöne Sonndaach!', mis sisaldab kõnekunsti, lugemist ja laulmist. Ta pakub ka ettevõtete üritustele 'Häppy Wohlfühl Wörkshop' ja on saadaval peaesinejana kõhukrambist jagu saamise teemal, tuginedes oma ärevusega seotud kogemustele.

Mirja Boes, koomik - Saksamaa
Kinnitatud Nõudmata
Saksamaa

Mirja Boes

Mirja Boes, kes sündis 3. septembril 1971 Viersenis, Saksamaal, on saksa koomik, näitleja ja laulja. Ta kasvas üles Vierseni Boisheimi linnaosas ja lõpetas aastal 1991 Dülkeni vallaoskooli. Aastatel 1991–1994 õppis ta Heinrich-Heine Ülikoolis Düsseldorfis itaalia, hispaania keelt ja muusikat/meediaõpinguid ning aastatel 1992–1994 Leipzigi Muusika- ja Teatriaakadeemias muusikaliteatri. Boes alustas oma karjääri varakult, liitudes Compagnia 82-ga aastal 1994 ja Die Fabulösen Thekenschlampeniga aastal 1996. Ta esines ka Frizzles’ improvisatsiooniteatris. Esimese tähelepanu tõi talle esinemine nime all Möhre, andes välja oma esimese singli '20 Zentimeter' aastal 2000 ja teise, 'Wir ham doch keine Zeit ...', aastal 2003. Ta andis välja koomilist pidumusikat ja kõnekoomikat lava-nimega Möhre ning esines Mallorca Discothek Oberbayernis suvest 2001. Ta oli ka ansambli 'Mallorca All-Stars' liige. Aastatel 2002–2006 ilmus Mirja Boes regulaarselt televisioonis Ralf Schmitzi, Mathias Schlungi ja Markus Majowskiga saates 'Die Dreisten Drei'. Tal on olnud külalisesineja mitmes telesaates, sealhulgas TV total, Elton.tv, Anke Late Night, Open Muzzle, Clueless Genius ja Gong Show. Ta mängis filmides nagu 'Siegfried' (2005) ja 'Impy's Island' (2005), ning ka 'Aafrika võidusõit' (2008). Ta juhtis 'Karaoke Showdown’it aastatel 2006–2007 ja mängis peatsielu RTL sarjas 'Angie' aastatel 2006–2008. Tema mälestusraamat 'Boese: Ülimalt piinlik' ilmus jaanuaris 2009 ning ta esines turneel 'Ich bin Boes’iga veebruarist aprillini 2010. Ta võitis 2007. aasta Saksamaa Koomiaaundi 'Frei Schnauze' ansambli liikmena ja 2008. aasta Saksamaa Koomiaaundi (Parim Koomik). Mirja Boes jätkab tööd komöödias ja meelelahutuses. Ta juhtis 1 Live raadios saadet 'Alles Lüge mit Mirja Boes' märtsist 2008 alates ning on esinenud saadetes nagu 'Der Nächste, bitte!' (2015) ja 'Quatsch Comedy Club'. 2024. aastal võitis ta viienda hooaja LOL: Last One Laughing ja kümnenda hooaja The Masked Singer. Ta naaseb praegu uue tuuriga, mida on kirjeldatud potentsiaalselt halvima kui kunagi varem, kuid võimalik, et nauditav neile, kes hindavad huumorit. Teda tuntakse "Quatschi kuningannana" ja tema uus programm kannab nime "carpfe diem – Lutsche den Tag!". Tema töö sisaldab igapäevaelu lugusid ja olukorra huumorit ning ta käsitleb teemasid nagu vananemine, igapäevased väljakutsed ja kogemused telefonijärjekauas.

Oscar Heiler, koomik - Saksamaa
Kinnitatud Nõudmata
Saksamaa

Oscar Heiler

Oscar Heiler, saksa näitleja ja koomik, sündis 23. novembril 1906 Stuttgardis, Saksamaal. Ta käis Karls-Gymnasium Stuttgartis, lõpetades aastal 1925 Abituriga. Hariduse järel umbes 1925. aastal alustas ta raamatupidaja õppimist. Tema näitlejakarjääri algas 1928. aastal Stuttgarti Schauspielhausis. 1930. aastal toimus oluline pöördepunkt, kui ta lavarepetsitöö ajal murdis parema jala. Arstid avastasid seejärel luukasvaja, millega kaasnes amputatsioon ja proteesi kasutamine. Alates 1930. aastast esines ta regulaarselt Willy Reichertiga Stuttgarti Friedrichsbaus varieteetlaval. 1931. aastal moodustasid nad komöödiopaari Häberle und Pfleiderer, kes spetsialiseerusid huumoriajaviigade ettekandmisele schwäbidi jargi. Heiler mängis Häberlet, samas kui Reichert mängis Pfleidererit. Duo saavutas laialdase populaarsuse teatri, raadio, tele ja filmimaailmas, ning eriti schwäbi piirkonna väljaspool. 1950ndate alguses ja lõpus ning 1950ndate lõpus lõid Häberle und Pfleiderer mitmeid täiendavaid teoseid, nende seas raadioseriaale nagu 'Die Abenteuer des Herrn Pfleiderer' ja 'Hӓberle und Pfleiderer auf Weltreise'. Heileril oli ka filmis rolle, näiteks 'Die Rosel vom Schwarzwald' (1956) ja 'Alter Kahn und junge Liebe' (1973), ning ta mängis korduvalt teleseriaalides nagu 'Tatort', 'Kapitän Harmsen' ja 'Chronik der Familie Nӓgele'. Heiler oli abielus Lydia Jahniga kuni 1983. aasta lõpuni. Karjääri jooksul pälvis ta mitmeid autasusid, sealhulgas Saksamaa Liitvabariigi teenetemärki 1972. aastal, hilisemat tõstmist 1. klassi 1987. aastal ja Stuttgart linna kodanikumärki 1991. aastal. Heiler suri 9. aprillil 1995. aastal 88-aastasena Bad Cannstattis, Baden-Württembergis, Saksamaal ning on maetud Uff-Kirchhofis. Häberle ja Pfleidereri pronkskuju püstitati 1994. aastal Friedrichsbau ees. Lisaks on Stuttgarti-Südi Karlshöhe'i viiva tee nimi Oskar-Heiler-Staffel. Heiler jättis maha allkirjastatud esemeid, sealhulgas albumilehe käsikirjalise soovitusega, dateeritud 17. jaanuaril 1957, ning allkirjastatud portreopostkaardi isikliku pühenduse ja soovitusega, dateeritud 15. jaanuaril 1980.

Paul Biensfeldt, koomik - Saksamaa
Kinnitatud Nõudmata
Saksamaa

Paul Biensfeldt

Paul Biensfeldt oli saksa-juudi näitleja, kes aitas oluliselt kaasa Saksamaa teatrite ja filmimaailmale üle neljakümne aasta. Sündinud 4. märtsil 1869, veetis ta nelikümmend aastat Berliini teatrielus. Tema karjääri algas 1893. aastal murrangulise esitusega Max Halbe näidendis 'Noorus' Residenztheatris. Seejärel töötas ta Otto Brahmi juures ja hiljem mõjuka Max Reinhardti all Deutsches Theatris, saades regulaarseks esitajaks selle laval. Ta oli 25 aasta jooksul Reinhardti teatri populaarne trüppiliige, sageli kehastas komöödiarolle. Biensfeldti mitmekülgsus ulatub nii lavale kui ka ekraanile, osaledes 1913–1933 vahel üle 100 hääletu ja helifilmiprojekti. Teda kutsusid sageli režissöörid nagu Fritz Lang, Ernst Lubitsch, Friedrich Wilhelm Murnau, Paul Leni, Robert Wiene ja Joe May. Kuigi ta mängis sageli kaasa kõrvalisi rolle selliste tegelastega nagu teenijad, tantsuõpetajad, politseiaamelised või aadlikud, nautis ta ka suuremaid rolle 1910. aastate alguses. Tähelepanuväärsete hääletute filmide seas on roll isa Lil Dagoveril ja võlur, kes muutub saguarosse Fritz Langi filmis 'Der müde Tod'. Ta mängis sageli koos Henny Porteniga. Tema komöödiandekti tunnustas näitekirjanik Carl Sternheim, kes spetsiaalselt kirjutas Bienfeldtile Krey rolli oma 1913. aasta komöödias 'Bürger Schippl'. Ta demonstreeris mitmesugust esituse vahemikku, sealhulgas kammerteenija Lebeli rolli Lubitschi 'Madame Dubarrys' ja " camp alluvust" ning "mängulist allumatust" Emil Janningsi kõrvalfilmina nagu Anna Boleyn (1920) ja Das Weib des Pharao . Teised tähelepanuväärsed filmiväljapanekud hõlmavad rolle filmides Die ideale Gattin (1913), Die Geliebte Tote (1919), Waxworks (1924) – kus ta oli osa tähtede koosseisust, mille hulka kuulusid Emil Jannings ja Conrad Veidt –, Der Goldene Schmetterling (1926) ja Fiaker Nr.13 (1926), kus ta kehastas hoolt kandvat taksojuhti ja eestkostjat. Ühes esituses esitas ta åtšmani rollis kommelise laulu, liikudes uhkusest hirmu poole enne, kui kuningas solvumisele reageerides teda piitsutas. Paul Biensfeldt suri 2. aprillil 1933 ja maeti Berliini Wilmersdorfi Waldfriedhof Güterfelde kalmistule.

Simon Gosejohann, koomik - Saksamaa
Kinnitatud Nõudmata
Saksamaa

Simon Gosejohann

Simon Gosejohann, kes sündis 9. jaanuaril 1976 Güterslohis, Saksamaal, on saksa koomik, telesaatejuht ja näitleja. Ta kasvas üles oma pere talus Niehorsti piirkonnas, mis kuulub Güterslohhi alla, koos vanema venna Thilo Gosejohanniga, kelle isa on Helmut Gosejohann ja ema Brigitte Gosejohann. Tema varajane karjäär hõlmas lühifilmide ja mängufilmide loomist sõpradega nime all The Neverhorst Company, alates 1991. aastast. Need filmid said tuntuse amatöörvideomaailmas ja võitsid auhindu festivalidel. Alates 1996. kuni 1999. aastani lõpetas Simon Gosejohann õppe töökirjanikuna Union Knopf GmbH-s. Ta alustas telesaadetes osalemist aastal 2000 dokumentaalseriaali WG Europa rollis. Tema komöödiakarjäär sai olulise tõuke aastal 2002 saates Comedystreet, mis jätkus viie hooaja vältel kuni 2009. aastani ja sisaldas salakameraga naljajuttu. Järgnevad hooaegadega ilmus Comedystreet XXL aastal 2009 ja 2011. Simon – Die Show (2008, 2010 ja 2012), võites 2008. aastal Deutscher Comedypreisi parima komöödiasaate eest. Gosejohanni töö ulatub telekaväljale, hõlmates kaasaeg filmides nagu "Die Nacht der lebenden Loser", "Horst Schlämmer – Isch kandidiere!" ja "12 Meter ohne Kopf". Ta osales TV total Stock Car Crash Challenge'is aastatel 2005–2014, võites 1900ndate klassis medali aastal 2010. Alates märtsist 2011 on ta käsitöö pildikampaania nägu ning avaldas oma esimese raamatu "Schmerzfrei" augustis 2011. Ta jätkab tööd erinevates meediakanalites, sealhulgas osaledes voostsarijas "Patchwork Gangsta" (2019) ja mängides filmis "'Jugendsünden - From Shame to Fame'" (2019). Praegu juhib ta koos oma venna Thiloga saadikat "Mittelalte weiße Männer" novembrist 2019 ning elab Berliinis, saades isa mais 2019.

Tom Gerhardt, koomik - Saksamaa
Kinnitatud Nõudmata
Saksamaa

Tom Gerhardt

Tom Gerhardt on saksa näitleja ja koomik, sündinud 12. detsembril 1956 Kölnis Thomas Justin Fritz Gerhardti nime all. Ta on meelitanud publikut üle kolme kümnendi. Ta lõpetas sõjalise teenistuse tankihuntijana ja õppis seejärel ülikoolis saksa filoloogiat ja filosoofiat, kirjutades magistriõpingute raamatukese Nicolaus Cusani keelefilosoofia kohta. Ülikooli järel töötas Gerhardt Kölni saksa ajalehes Express, algul vabakutselisena kirjutades Kölni kultuurielu kohta. 1990ndatel lõpetas ta töö ajalehes pärast meelelahutajaks saamist. Tema programmi 'Dackel mit Sekt' sai tuntuks 1988. aastal ja Jürgen von der Lippe avastas selle. Ta alustas komöödiaga esinemist Kölnis 1980ndate lõpus, algselt kujutades telesaates ‘So isses’ 1988. aastal "Tommi" tegelaskujuna, mis oli Kölni-Kalgi argipärasest elust pärit figure. "Tommie" tegelaskuju, mopeedi roker, sai kultuslikuks. Gerhardt saavutas edu filmidega *Voll normaaal* (1994) ja selle järjega *Ballermann 6* (1997) ning *Die Superbullen* (2011). Ta mängis filmides nagu *The Polar Bear* (1998), *Pura Vida Ibiza* (2003), *Germanikus* (2004) Sylviane Aissatouga, *Resident Evil: Apocalypse* (2004) Milla Jovovichi kõrval ja *Siegfried* (2005). Ta mängis ka 80 episoodis teleseriaalis *Hausmeister Krause – Ordnung muss sein* (1999–2010), mille eest ta sai 2002. aastal Saksamaa Komöödiaauhindu. Karakteril 'Hausmeister Krause' on pühendunud fännibaas, kes sageli riietuvad tema sarnaseks otseüritustel, ja karakteri põhjal loodud teatrikool *HAUSMEISTER KRAUSE – DU LEBST NUR ZWEIMAL* on etendunud üle 500 korra. Alates 2015. aastast mängib ta Francis Veberi näidendis “Dinner für Spinner” Mathias Bommesit. Ta kaastöölise Franz Krausega ilmus komöödia *Ketten der Liebe* ning pojaga Rodrigo koos lasteraamat *Mats & Murat*, mis sisaldab CD-d, kus Mats ja Murat esitavad 5 räpplaulu. 2011. aastal sai ta Kölni-Kalci aukodaniku tiitli ja 2013. aastal auhinnaks Saksamaa Komöödiaauhind. Uus näidend 'ARMAGEDDON!' jõuab esilinastusele jaanuaris 2027. Ta on osalenud ka kampaaniates Ordnungs- und Sicherheitsbehördeni jaoks ning maadlusüritusel WCW Millennium Tour Oberhauseni linnas aastal 2000. Pere elab koos Kölni-Lindenthalis.