Üleilmne talentide register

Koomikute register

Sirvi koomikute profiile, elulookokkuvõtteid, päritoluriiki ja ametlikke linke.

Komöödiaetendused Enim jälgitud Lisa koomik

Kõik A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Tulevased etendused Kinnitatud Enda nimele võetud profiilid

Algab tähega O Kinnitatud Tühjenda kõik

Kuvatakse 13-24 / 48 koomikut

Kinnitatud Nõudmata

Saksamaa

Oğuz Yılmaz

26.3K jälgijat

Oğuz Yılmaz, kes sündis 17. aprillil 1991 Neumarktis der Oberpfalzi linnas, on mitmekülgne inimene, kellel on saksa-turk päritolu. Ta veetis oma nooruspõlve Freystadtis ja käis Hilpoltsteini gümnaasiumis. Kuigi ta on tuntud oma varasema töö poolest koomikuna ja muusikuna, tegeleb ta praegu autorina, digikonsulendina ja artistihaldurina. Alates 2010. aastast elab ta Kölnis, linnast, mis on muutunud tema professionaalse elu keskpunktiks. Yılmazi tee avalikku silma algas umbes 16 või 17 aasta vanusena, kui ta asutas koos Philiga ja TC-ga YouTube'i kanali Y-Titty. Algselt jagasid nad naljakaid videoid sõpradega, kuid kanal arenes tootma sketše, lauluparoodiad ja isegi "Twilight" sitcomit. Hiljemalt 2012. aastast kuni keskpaigani 2014. aastani oli Y-Titty ainus Saksakeelne YouTube'i kanal, millel oli kõige rohkem tellijaid, ulatudes ligikaudu miljoni tellijani aastal 2012. Ansambel sai veelgi tuntuse, esinedes Videodaysi ürituse peakorraldajatena ja osaledes Stefan Raabi "Stock Car Crash Challenge'is". Neile anti 2012. aastal ka Echo auhind, mille Yılmaz võttis vastu spordipüksides. Umbes 2015. aastal hakkas Y-Titty silmitsi küsimustega nende tulevase suuna ja avaliku arvamuse kohta, lõpetades tegevuse detsembris 2015. Y-Titty lahkumise järel suunas Yılmaz oma tähelepanu kaamerataguse töö ja YouTube'i tehniliste aspektide, sealhulgas analüütika ja optimeerimise poole. Ta asutas ettevõtte, et aidata teisi YouTube'i efektiivselt mõista ja kasutada. 2016. aasta mais asutas ta koos Lukas Schneideriga sotsiaalmeedia agentuuri whylder, lahkudes sellelt 2018. aasta lõpus. Alates 2020. aastast on ta haldanud Mirella Preceki (mirellativegal) ja asutas koos Felix Hummelliga artist management ettevõtte YilmazHummel. See ettevõte esindab sotsiaalmeedia isikuid, kes spetsialiseeruvad jätkusuurusle, sealhulgas Mirella Precek, Dariadaria ja Vegan ist ungesund. Yılmazi osalus veganlusega ja jätkusuuruse toodetega seotud influencer marketing'us on viimase kahena aastana kasvanud, mis langeb kokku tema nelja-aastase veganlusega. Ta juhib koos Daniel Zolliga ka podcasti 'buzzywords' ja on Saksa Veebivideoauhindade Akadeemia (WVP) asepresident. Ta on mitme YouTube marketing'u ja sotsiaalmeedia raamatu autor, sealhulgas 'Die Geheimnisse erfolgreichen YouTube-Marketings' (2016) ja 'Das Buch YOLO' (2013). Tunnustuse saanud Yılmaz lisati Saksa keelt kõneleva piirkonna Forbes 30 Under 30 nimekirja sügisel 2020. aastal.

Vaata profiili

Ophira Eisenberg, koomik (Kanada) – Lugude jutustamine

Kinnitatud Nõudmata

10. dets 2026 Kanada

Ophira Eisenberg

22.8K jälgijat

Ophira Eisenberg on koomik, kirjanik ja näitleja, kes on nii Kanada kui Ameerika Ühendriikide kodanik. Sündinud 1972. aastal Calgarys, Albertas, on ta elanud New York Citys alates 2001. aastast ja sai Ameerika Ühendriikide kodakondsuse aprillis 2021. Ta identifitseerib end juudana ja elab Brooklynis koos abikaasa Jonathan Baylisega ning pojaga Lucasiga. Tema taustas on ema, kes on poolnedermaalt ja pärit Nijmegenist. 1999. aastal alustas Eisenbergi professionaalne tee Comedy Centrali saadetega Premium Blend ja Fresh Faces of Comedy, ning esinemistega VH-1 saate Best Week Ever All Access külalisena. Ta on kaasa teinud E!, Oxygeni, Discovery Channeli, TV Guide Channeli saates Standup in Stilettos ja AXS Networkis. Tema näitlejakirjelduste seas on rollid Showtime'i saates Queer as Folk, CBS-i saates The Guardian ning osalemine 1999. aastal Torontos esitatud Fringe’i algses lavastuses 'The Drowsy Chaperone'. Ta on tuntud kui sageli The Moth jutustamisprogrammi pidaja ja sellega ringreisija, esinedes teatrites ja komedia kohtades üle maailma ning regulaarne osaleja Brooklynis toimuval feministlikul heategevusüritusel 'Persisticon'. Ta kirjeldab end töös „üllatavalt painduvana“. Eisenberg'i märkimisväärsete tööde hulka kuulub NPR ja WNYC saates 'Ask Me Another' juhatamine Jonathan Coultoniga üheksa aasta jooksul ning ilmumine Craig Fergusoni 'The Late Late Show's' saates 2013. aastal. Tema debüütmemuaar 'Screw Everyone: Sleeping My Way to Monogamy,' ilmus Seal Pressi poolt aprillis 2013 ja on opteeritud teleseriaali jaoks. Lisaks arendas Eisenberg vanemluskomöödiapodcasti 'Parenting is a Joke,' tehes koostööd Julie Smith Clemiga; see podcast sai Webby Finalist'i tunnustuse ja hiljem osteti iHeart'i poolt. Tema sooloetendus 'Leaving A Mark: A Comedy About Scars' võitis Women in the Arts & Media Award'i sooloetenduse stsenaariumite kategoorias ning lõpetas äsja edukat Euroopa ringreisi. Tal on Amazon Prime'is saadaval komöödiaspetsiaal, mille tootis Lewis Black/Stark Raving Black Productions ja mis kannab pealkirja ‘I USED TO BE NICER,’ filmituna Comedy Cellar'i Village Underground'is täismahu publiku ees, uurides selliseid teemasid nagu toksiline positiivsus, vanemlus ja New York City elu. Eisenbergi on kajastatud ajakirjandusartiklitess komiikute kohta ning ta esitab stand-up'i komediat sellistes kohtades nagu The Comedy Cellar.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Iirimaa

Oliver Callan

22.3K jälgijat

Oliver Callan, kes sündis 27. detsembril 1980, on Iiri satiiriline kirjanik ja imitatsioonikunstnik. Sündinud Inniskeeni külas, Monaghani maakonnas, omandas ta ajakirjanduse kraadi Dublin City Ülikoolist. Pärast karjääri alustamist uudisloeturi tööl Today FM-is, alustas ta oma komöödiateed sketšiesinemistega RTÉ 2fm saate 'The Gerry Ryan Show's'. Selle varajase töö hulka kuulus ka Enda Kenny imiteerimine 'Gift Grub'is, mis samuti oli Today FM-is. Callan on eriti tunnustatud 'Nob Nation'i loomise ja juhendamise poolest, segmendist 'The Gerry Ryan Show's', mis kestis 2007. aastast kuni Ryani surmani 2010. aastal. Ta kirjutas neli aastat jooksul umbes 900 'Nob Nation'i sketši. Sarja, mis tähistas esimest komöödiprogrammi RTÉ raadios üle viimase viieteistaanilise aasta, saavutas märkimisväärset edu; 2007. aasta novembris ilmunud Nob Nation CD saavutas platina staatuse ja jõudis Iiri albumite edetabelis viiendale kohale, ning 'Nob Nation 2: The Recession Album' ilmus 2008. aasta novembris. 2008. aastal kuulutati 'Nob Nation'iks Iirimaa populaarseim podcast üle 736 711 allalaadimisega. Tema töö parodeerib poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi isikuid, sealhulgas selliseid tegelasi nagu Eamon Dunphy ja David Norris, millega seoses BAI andis juulis 2008. aastal hoiatuse. Ta on jäljendanud arvukaitse tegelasi, näiteks Bertie Ahernit, Steve Stauntonit, Gay Byrne'i, Bryan Dobsonit ja Colm Murrayd. Alates 2012. aastast on Callan juhtinud RTÉ Radio One'is ja RTÉ One televisioonis saadet 'Callan’s Kicks'. The Sunday Independenti andmetel peetakse 'Callan’s Kicks'it "rahvusringhäälingu toodetud parimaks komöödiasaateks," ning see sisaldab koomilist kommentaari päevakajalgetele sündmustele ja tuntud inimestele, sealhulgas eriti vaidlusi tekitavat kujutust presidendi Michael D. Higginsi ja tema abilinnapea Kevin McCarthy kohta. Telesaade 'Callan Kicks the Year' debüteeris 2013. aasta uusaastaõhtul ja oli reitingute edufilm. Praegu juhib ta igapäevast raadiosaadet "Oliver Callan" RTÉ Radio One'is kell 11, käsitledes trendilisi teemasid, spordit, kunsti ja Iiri elu. Lisaks juhib ta saatesid BBC Radio 4 ja BBC Sounds jaoks ning on esindaja igaaastasel Iiri Aasta Raamatukonkursil RTÉ One televisioonis. Juhtiva Iiri koomikuna esineb Oliver Callan raadios, televiisoris ja laval ning on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas PPI ja IMRO Raadioauhindu. Ta on praegu 30-aastane ja jätkab häälekaamerana tööd ning ilmub laupäevahommikust 'Green Tea' saates RTÉ Radio One'is.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Rootsi

Ola Söderholm

22K jälgijat

Ola Söderholm on rootsi koomik, stsenaariist ja ajakirjanik, kes sündis 8. juulil 1982 Falunis. Ta veetis lapsepõlve Luleås enne kolimist. Tema karjääri algas muusikakritikuna Norrbottens-Kurirenis veel gümnaasiumis õppides. Aastatel 2001–2003 õppis ajakirjandust Mittuniversitetetis Sundsvallis. Lõpetamise järel töötas ta ajakirjanikuna, sealhulgas ka Se & Hõi telelisandi jaoks. Söderholm alustas 2005. aastal stand-up komöödiaga ja saavutas kiiresti tunnustust. Ta võitis 2007. aastal humoripreemia 'Årets komikaze', kinnistades veelgi oma positsiooni rootsi komöödimaailmas. Ta jätkas auhindade pälvimist, teenides 2010. aastal Rootsi Stand-up Gala üritusel 'Tändstickan' auhinna. Tema töö ulatub stand-upi peale; aastatel 2011–2013 esines ta Sveriges Radio programmis Tankesmedjan ja aastatel 2013–2019 kaasjuhatas podcasti Lilla drevet, olles kaasa teinud sketšis Ulf Kristerssonist. Samuti tootis ta aastatel 2015–2017 koos Jonatan Ungega podcasti Februaripodden. Söderholmi mitmekülgisus ilmneb tema stsenaariokirjutajatöös erinevate rootsi telesaadete jaoks, sealhulgas Parlamentet, Morgonsoffan ja Melodifestivalen. Ta aitas stsenaariumikirjutajana kaasa humorisaatele Allt faller aastal 2012 ning esines 2010. aastal SVT-s saates Elfte timmen reporterina. Ta on ka esinenud 2014. aastal TV3-s saates Hårdvinklat. Praegu juhib ta alates 2019. aasta podcasti Stormens utveckling ja on Aftonbladeti regulaarne kirjutaja. Ta võitis 2025. aastal viktoriini Alla mot alla koos Malin Persson Giolitoga. Ta elab Malmös oma abikaasa Liv Strömquist'iga ja nende lastega. Söderholmi karjäär hõlmab üle 12 aasta ning teda peetakse Rootsi üheks juhtivaks stand-up komikuks ja satiiriks, kes on tuntud poliitilise satiiri ja terava huumori poolest. Hiljuti osales ta publiku vestluses pärast etendust 'Content', mis on sünge, humoristlik lugu tulevikust, viidates Samuel Beckettile ja David Lynchile, mida esitati 5.–6. detsembril 2023 Skeppsby pargis.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

14. nov 2026 Saksamaa

Ole Lehmann

21K jälgijat

Ole Lehmann, kes sündis 14. juulil 1969 Hamburgis, veetis oma nooruspõlve Norderstedtis, Schleswig-Holsteinis. Tema karjääri algusaeg sai alguse 16 aasta vanuselt, kui ta alustas DJna tööd ning saavutas tunnustust Põhja-Saksamaal. Alates 1989. aastast õppis ta muusikat, tantsu ja draamat Hamburgeri Lavaõppe Koolis ning 1992. aastal sai kogemust musikaalides nagu 'The Rocky Horror Show' ja 'Grease'. Hiljem saavutas ta edu revüüs 'Lollipop oder Schuld war nur der Bossa Nova' Imperiali Teatris ja jätkas esinemist erinevates muusikaalides, sealhulgas 'Eating Raoul', 'Fifty-Fifty', 'Sixty-Sixty' ja 'Titanic – das Musical,' demonstreerides lavapõhja enne peamiselt komöödiasse üleminekut. Lehmanni komöödiateek kujunes 1993. aastal, kui ta ajutiselt esines koomikuna Quatsch Comedy Clubis, mis viis ta enda rutiinide kirjutamisele ja komödiisaadete juhatamisele. Ta on avangelt gei ja poeb LGBTQ+ inimeste võrdsete õiguste eest. Praegu juhatab ta 'Clubmix'it Thomas Hermanns Quatsch Comedy Live klubides ning on alates 2010. aastast juhatanud debütantide saadet 'Talentschmiede'. Tema esinemised telesaadetes nagu Nightwash, Fun(k)haus, TV total ja Markus Lanz rõhutavad tema kasvavat kohalolu Saksamaa meelelahutuses. Teda tuntakse stand-up koomikuna, kes annab sooloettekandeid, näiteks 'War das schon immer so laut hier?' Bremeni linnas, ning on samuti juhatanud üritusi nagu 'Luckenwalder Lachnacht', 'Brandenburger Lachnacht' ja 'Seesener Lachnacht'. Alates juunist 2020 on Lehmann juhtinud podcast'i 'Butter bei die Fische', ja juunis 2022 avaldas ta raamatu '16 Jahre Charlie', autobiograafia, mis käsitleb tema elu koeraga Charlie, keda kirjeldatakse kui 'hairiger Mitbewohner'. Raamat uurib koeraomaniku teemasid ning pakub anekdooti ja nõuandeid. Ole Lehmann on pälvinud mitmeid auhindu oma komöödia töö eest, sealhulgas Bremer Comedy Preis 2008. aastal, Das große Kleinkunstfestival der Wühlmäuse 2014. aastal ja NDR Comedy Contest 2014. aastal. Praegu elab ta Berliinis ning on Pool Positioniga alates jaanuarist 2023, ja alustas tööd dialoogikirjanikuna sünkroonimisindustris veebruaris 2023, jätkates oma karjääri arendamist meelelahutusmaastikus.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Prantsusmaa

Otto Wessely

3 686 jälgijat

Otto Wessely, kes sündis 13. mai 1945. aastal Leobenis, Austrias, on illusionist ja humorist, kellel on nii Austria kui ka Prantsusmaa kodakondsus. Ta alustas esinemist kunstiliselt umbes 16-aastaselt, töötades algselt keemiaettevõttes ning meelelahutades 'Wiener Prater' lõbumajas 16–23 aastasena. Aastatel 1968–1970 esines ta 'Variety Feigel'is ja hiljem 'L'Apollo-show's' Wiener Prateris. Wessely on tuntud oma maagilis-koomilise esituse 'Le prince de l'élégance' poolt, mida iseloomustab kaootiline lõbusus. Ta spetsialiseerub ilusionismile kepide ja raseerijatega, pakkudes lähedalt tehtavat maagiat, lavamaagiat ja kabareeetendusi. 1972. aastal võitis ta 'British Ring Shieldi' Briti Ringi konventsioonil Llandudnos, Walesis. Ta esines kolm aastat Pariisi kabarees Le Lucky Strip ning 1973. aastal astus üles Pariisi Olympia laval Mireille Matthieu avaesinejana. Tema esitused sisaldavad sageli absurdsuse ja rõõmu elemente, olles mõjutatud sürrealist Jean Cocteau'st. Teda kirjeldatakse täielikult eksentsena ja tema maagia peegeldab seda isiklikkust. Alates 1970ndate algusest on Wessely elanud Pariisis ja esinenud üle maailma, sealhulgas seitse aastat (1984–1993) Crazy Horse kabaree's ja 20 aastat Moulin Rouges. Ta töötas 1983. aastal Hiltoni Moulin Rouge’ revüüsaates Suzanne Somersi ja Charoga Las Vegases. Ta sai 'Mandrake d'Or' auhinna 1993. aastal ja 'Mandrake de Cristal' 2013. aastal. Otto Wessely esineb sageli Christaga ning teda peetakse ühena maailma tuntumaist ja väärtustatud prantsuse ilusionistidest. Praegu esineb ta Eric Antoine’iga kabaree-saates nimega 'Cabaret Magique', nagu näidati 26. septembril 2023, ja esineb 18. juulil 2023 'Spectacle de magie folle et comique' saates. Tema kohta on kirjutatud biograafia pealkirjaga 'Une Star Comme Tout Le Monde'.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Itaalia

Lionel Oreste

Lionel Oreste, sündinud Oreste Lionello'na 18. aprillil 1927 Rhodesis (tolleaegne osa Itaaliast), oli itaalia näitleja, kabareeartist, häälteatrikunstnik ja telesaatejuht. Tema vanemad olid pärit Calabriast ning ta veetis lapsepõlve Reggio Calabrias, kus hakkas esinema juba kümneaastaselt, sulgedes Teatro Francesco Cilea's eesriidet. Ta õppis ametlikult, õppides õigust Palermo Ülikoolis ja käies perioodil 1946–1947 Rooma Rahvusliku Draamialase Kunstiakadeemias. Lionello sai kraadi 1953. aastal ja liitus seejärel Teatro Comico Musicale di Radio Romaga, mis tähistas tema professionaalse karjääri algust. Lionello tegi olulisi panuseid Itaalia meelelahutuses. Teda peetakse Itaalia kabaree üheks asutajaks ja ta mängis olulist rolli Bagaglino komediateatri ja telefirma loomisel 1960ndatel, koos teistega. Ta debüteeris teles 1954. aastal Marziano Filippo 's ja jätkas esinemist arvukates telesaadetes, sealhulgas Una tragedia americana (1962) ja Le inchieste del commissario Maigret (1964), kus mängis dr Moersi. Samuti asutas ta 1967. aastal kabaree Il giardino dei supplizi ja juhtis 1969. aastal raadiokabareet I Cavernicoli , demonstreerides oma mitmekülgsust esitlejana. 1970ndatel ja 1980ndatel saavutas ta Itaalia teleekraanil meelelahutajana märkimisväärset edu, esinedes saadetes nagu Dove sta Zazà , Mazzabubù ja Permette Cavallo? . Lionello liveetendest väljaspool oli tal mitmete häälte dubleerijana väga produktiivne karjäär. Ta dubleeris üle 56 mängufilmi ja arvukate teleseriaalide, saades ametlikuks Itaalia hääleks Woody Allenile ning laenates oma anded näitlejatele nagu Charlie Chaplin, Groucho Marx, Peter Sellers ja Gene Wilder. Eriliselt väärt on märkimine, et ta hääletas Robin Williamsi *Mork & Mindy* esimeses kahes hooajas ja pakkus hääli Disney ja Warner Bros. animatsioonis tegijatele, sealhulgas Micke Mouse'ile, Donald Duck'ile, Bugs Bunny'le, Daffy Duck'ile, Sylvester the Cat'ile, Winnie the Pooh'le, Asterix'ile ja Z'le. Ta töötas ka Federico Fellini filmidega dubleerimisel ning hääletas seržant Tibbsi filmis *Sajaühe lahingu eest*. Oreste Lionello suri 19. veebruaril 2009 Roomas 81-aastasena ja maeti Campo Verano kalmistule.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Prantsusmaa

Odile Versois

Odile Versois, keda sündis 15. juunil 1930 Pariisi 15. linnaosas Étiennette de Poliakoff nime all, oli prantsuse näitleja. Ta suri 23. juunil 1980 Pariisis vähki, 50 aasta vanusena. Tema vanemad, Vladimir de Poliakoff ja Militza Envald, olid vene emigrandid, kes põgenesid 1917. aasta revolutsiooni järel; isa oli ooperilaulja ja ema baleriin. Ta maeti Sainte-Geneviève-des-Bois' vene kalmistule. Tania Baydarova, hiljem tuntud Versois'na, alustas professionaalset tööd kunstis noorelt, esmalt proovides lühikest balletikarjääri 'petit rat'ina Pariisi ooperi tantsijate kooris. Ta siirdus 18-aastaselt näitlemisele, debüteerides filmis *Viimased puhkusd* (1948) Roger Leenhardti kõrval. Tema varajased rollid hõlmasid osasid filmides nagu *Suveviis* (1949) koos õega Catherine'iga ja *Sinisusse* (1950). Aastatel 1948–1980 mängis Versois kokku 47 filmis ja telesaates. Ta mängis filmides nagu (1962), (1964) ja tema viimast rolli seriaalis (1980). Ta esines ka Prantsuse, Belgia, Šveitsi ja Põhja-Aafrika lavadel. Tema filmograafias on (1951) ja (1956). Ta oli abielus kaks korda; esmalt Jacques René Dacqminega aastal 1951, lahutades järgmisel aastal, ja hiljem Comte François Reynier Ambroise Henri Pozzo di Borgoga aastal 1953, kellega tal oli neli last.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Filipiinid

Ogie Diaz

Roger Ogie Diaz Pandaan, Filipiinide meelelahutaja, töötab koomiku, näitleja, meelelahutusreporteri ja talendijuhina. Teda identifitseerib laialdaselt ka moniker "Pekto", tegelaskuju, mida ta kujutas pikas seerias Palibhasa Lalake.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Saksamaa

Olaf Böhme

Olaf Böhme, kabareeartist ja näitleja, sündis 23. septembril 1953. aastal DreSDeniS. Tema loomingu määravaks kujuks oli "Pahuksis Sakslane," tuntud ka kui "Der Betrunkene Sachse." Böhmet peetakse oluliseks osa Saksi kultuuriajaloos ja populaarseks kabareeartistiks DreSDenis. Ta elas aastast 2001 Klipphausen-Kleinschönbergis DreSDeni lähedal. Böhme varasemat elu isendas matemaatika andekust; ta sai gümnaasiumi lõputunnistuse aastal 1972 ja osales kolmel Rahvusvahelisel Matemaatika Olümpial, võites kaks hõbemedalit ja ühe pronksmedali. Ta õppis matemaatikat Dreysdeni Tehnilise Ülikooli ja Kiievi ülikoolis aastatel 1972–1978, lõpetades 1983. aastal doktorikraadi tõenäosusteoorias. Alates 1980. aastast hakkas ta ka luulet ja lühiproosat kirjutama. Aastatel 1985–1990 tegeles ta 'Spielbrett'i rühma kaudu vabateatri ja filmimaailmaga ning aastatel 1996–1996 oli ta Dreysdenis 'teater 50' direktor. Alates 1988. aastast tegi lühifilme Stefan Martini koostöös. Böhme sai tunnustust kabareeartistina, eelkõige iseloomu „Pahuksis Sakslane“ kaudu, esinedes sooprogrammides nagu „20 aastat Pahuksis Sakslast“ 2011. aastal. Ta lõi ka teisi programme ja lavastusi, mis kajastasid tema eluvaadet, ning kirjutas Stephan Uhligi jaoks 'Herrn Pichmanns Gedichte'. Ta režisseris filmi 'Treffpunkt Kronentor – ein Stadtrundgang mit dem betrunkenen Sachsen' 2008. aastal ning tegi koostööd Stefan Martini ja Clemens Hübneriga eksperimentaalsel filmil 'FRAUEN' (2009), millele järgnes 'Ich schaue Dich an' 2011. aastal. Ta esines regulaarselt Boulevard Teatris Dresden selle avamisest saati, arendades pikaajalist koostööd ja sõprust nendega. Böhme sai kroonilise lümfoleemilise leukeemia diagnoosi 2008. aasta alguses ning sai tüvirakktransplantatsiooni 2012. aasta mais. Tema pärand toetab jätkuvalt lapsi, eriti vähiga haiglaid, projektide kaudu nagu "Haus Sonnenstrahl."

Vaata profiili

Olaf Schubert, koomik (Saksamaa) – Kabaree

Kinnitatud Nõudmata

9. apr 2027 Saksamaa

Olaf Schubert

Saksamaa ringhäälingud ja raadiod on esilinastanud koomiku ja muusiku Olaf Schuberti esinemisi ja tööd. Michael Hauboldina 7. novembril 1967 Plauenis sündinud Schubert tegutseb nüüd lavapersonaali nime all Olaf Schubert. Tal on pikk muusikalise tegevuse ajalugu, sealhulgas trummimäng Dekadance'is kuni 2013. aastani ja esinemine bändis 'Die Rockys' Michael Rockina. Schubert on varem ka Gabi Schubertina, Olaf Schuberti õe nime all esinenud, kuni selle laialikandumiseni. Schuberti karjäär algas debüütalbumi 'Bestandsaufnahme – Laulud Die Wende järel' avaldamisega 1991. aastal. Aastatel 1995–2000 andis Olaf Schubert välja albumisarja: 'Hier bin ich!' (1995), 'Gefühl gewinnt!' (1996), 'Ich bereue nichts!' (1998), 'Bestandsaufnahme' (1999) ja 'Echte Menschen' (2000). Ta on tuntud sõnade mängimise poolest ning kujutab end enesekindlana teadmistena, sageli ilmudes heegeldatud Argyle kampsunis ja ajapeaga. Tema komöödiastiil hõlmab varieteed ja kabaree't ning ta esineb sageli koosseisuga 'Olaf Schubert und seine Freunde,' kuhu kuuluvad Bert Stephan ja Jochen Barkas; Bert Stephan mängib bassi, trompetit ja laulab, samas kui Jochen Barkas mängib kitarri ja laulab. Olaf Schubert on oma karjääri jooksul pälvinud palju auhindu ja tunnustust. Talle anti Salzburger Stieri auhind 2004. aastal ja St. Ingberti Pfanne auhind samal aastal. Lisaks on ta pälvinud Thüringer Kleinkunstpreisi (2005), Das große Kleinkunstfestivali – Berliini auhinna (2006) ja Deutschen Comedypreisi parima debüüdi eest (2008). Alates 2009. aastast on ta 'heute-show' liikmena pälvinud ka mitmeid Deutschen Comedypreise, koos Deutscher Fernsehpreisega 2010. ja 2014. aastal selle saatega seotud osalemise eest. Aastast 2015 on ta Humorzone Dresdeni festivali kaitsepats ja pidaja. Praegu juhib ta SWR3 raadios regulaarset rubriiki 'Mahner und Erinnerer' ning kaas-juhib Torsten Sträteri ja Johann Königiga saadet Das Gipfeltreffen. Alates 2019. aastast juhib ta ka Olafs Klubi MDRis.

Vaata profiili

Kinnitatud Nõudmata

Indoneesia

Olga Syahputra

Olga Syahputra, natópamente Yoga Syahputra, foi um humorista, ator, apresentador e cantor indonésio. Ele ajastu irmão do ator Billy Syahputra. Entre seus prêmios estão o Indonesia Kids Choice Award e o Panasonic Gobel Awards. Em 2015, aos 32 anos, faleceu devido a meningite.

Vaata profiili