Chuck - GiggleTime'i multikakoomik, kes räägib nalju
GiggleTime Androidile
Tasuta Google Plays
Laadi rakendus alla
GiggleTime - naljad, koomikud ja komöödiaetendused GiggleTime
Menüü
Uuenda Premiumiks Esita nali Koomikud Komöödiaetendused Kõige enam jälgijatega koomikud Meist KKK Kontakt Lisa koomik
Laadi rakendus alla
Jälgi meid

Õigusteave
Privaatsuseeskiri Kasutustingimused Küpsiste eeskiri Tagastus- ja tühistamispoliitika Viited
Logi sisse
Keel
Kategooriad
Seaded
Keel eesti, eesti keel eesti, eesti keel
Turvaline režiim
Juhuslike naljade automaatesitus
Teavitused
Üleilmne talentide register

Koomikute register

Sirvi koomikute profiile, elulookokkuvõtteid, päritoluriiki ja ametlikke linke.

Algab tähega M Tühjenda kõik
Kuvatakse 205-216 / 232 koomikut
Kinnitatud Nõudmata
Bulgaaria

Malin Krastev

Malin Krastev on Bulgaaria näitleja, näitekirjanik, lavastaja ja telesaatejuht, laiemale publikule tuntud satiirisaate Gospodari na Efira (Eetri isandad) ühe juhina. Ta sündis Sofias 23. aprillil 1970, õppis Henry Fordi nimelises tehnikakoolis ja lõpetas 1995. aastal Krastyo Sarafovi nimelise Rahvusliku Teatri- ja Filmikunsti Akadeemia (VITIZ) draamanäitleja eriala professor Elena Baeva kursusel. Suur osa tema lavakarjäärist on seotud Teatriga 199, kus ta on mänginud lavastustes Raspljujevi rõõmsad päevad, Teine mees, Kolm vihmast päeva, Vana naine Calcuttast, Tõeline lääs, Sarabande, Katseaeg ja Universumi kiireim kell; tema kätejäljed on teatri kuulsuste seinal. Ta on töötanud ka Noorsooteatris ja teatris Salza i Smyah, lavastustes nagu Jaanuar, Tartuffe, Abiellumine, Kolgata, Kaheteistkümnes öö, Huntide tund ja Equus. Hiljem sai temast saate Gospodari na Efira juht. Näitekirjanikuna võitis ta 2016. aastal Bulgaaria Näitlejate Liidu IKAR-auhinna dramaatilise teksti eest näidendiga Perealbum ning 2017. aastal lavastas ta Noorsooteatris lavastuse Nagu puru aknalaual; samas teatris õpetab ta ka noortekoolis näitlejameisterlikkust. Alates 2014. aastast on ta Bulgaaria kultuuriministri juures tegutseva Avaliku Nõukogu liige. Krastevil on pikk ekraanikarjäär. Tema rollide hulka kuuluvad Ilko Kralev sarjas Hundijaht (2000), leitnant Krastev filmis Fury (2001), parteikunstnik Metodi Marchev filmis Ice Dream (2005), Nedyu Nedev filmis Patriarhaat (2005), Anani sarjas Varblased oktoobris (2006), politseiülem Dragomir filmis Prima Primavera (2009), korrakaitsja Nadezhdev filmis Operatsioon Shmenti Capelli (2011) ja Terziyski filmis Närimiskumm (2017); ta on mänginud ka filmides Mina olen David (2003), Missioon London (2010), Seitsmetunnine vahe (2011), Isadepäev (2019), Jaanuar (2021), Onu Jõulud (2021), Hea autojuht (2022), Jõgi südames (2022), Usaldusmäng (2023) ja Kuradi mängud (2025). Rio ja Rio 2 bulgaariakeelsetes versioonides andis ta hääle Nigelile.

Kinnitatud Nõudmata
Tšiili

Mandolino

Armando Navarrete Navarrete, quien se hizo famoso bajo el nombre de Mandolino, se desempeñó como näitleja, cantante y comediante en Tšiili. Su popularidad se extendió a Estados Unidos, su país natal y toda América Latina gracias a los números cómicos que compartió con Don Francisco en el programmea Sábado Gigante. Su incursión en el mundo del espectáculo comenzó como vocalista del conjunto muusikaline chileno Los Flamingos.

Kinnitatud Nõudmata
Bulgaaria

Marian Bachev

Marian Bachev on Bulgaaria näitleja ja koomik, kes läks hiljem poliitikasse kultuuriministrina. Ta sündis Sofias 8. juulil 1976 ja lõpetas Banišora linnaosas prof. dr Asen Zlatarovi nimelise 14. keskkooli. Ta lõpetas Krastjo Sarafovi nimelise Riikliku Teatri- ja Filmikunsti Akadeemia (NATFIZ) draamateatri näitleja erialal professor Nadežda Seikova kursusel. Tema varajane karjäär ühendas teatri ekraani- ja häletööga. Ta mängis telefilmide sarjas BG: Tänapäeva bulgaarlase uskumatud lood (1996) Malinovi ja Jirečeki rolli ning filmides Philip (2004), Varastatud silmad (2004), sarjas Patriarhaat (2005) ja Mees miljonite eest (2006). Alates 2001. aastast töötas ta aktiivselt reklaamide, filmide ja sarjade dublaažis; tema esimeste dubleeritud filmide hulka kuulusid Balto, Titan A.E. ja Atlantis: Kadunud impeerium. Laialdaselt sai Bachev tuntuks bTV saate Slavi's Show komöödiameeskonna liikmena. Ta ka õpetab: alates 2016. aasta oktoobrist juhib ta American College of Sofia programmi BG Drama ning tal on oma teatristuudio 10–19-aastastele lastele ja noortele. 2021. aastal esines ta külalisena The Masked Singeri kolmandal hooajal Silmade rollis. 16. jaanuaril 2025 sai temast erakonna On Selline Rahvas (Ima Takav Narod) esindajana kultuuriminister Rosen Željazkovi valitsuses ning ta oli ametis kuni 2026. aastani. Tema ametiajal tehti 2025. aasta märtsis otsus jätta Bulgaarias juulis toimuma pidanud UNESCO istungi korraldamata; istung viidi üle Pariisi. Otsust kritiseerisid poliitikud ja kultuuritegelased ning 2025. aasta oktoobris teatas Bulgaaria Näitlejate Liit avalikult, et on kaotanud usalduse ministeeriumi vastu. Ta on abielus näitleja Milena Videriga, kellega tal on kaks tütart.

Kinnitatud Nõudmata
Bulgaaria

Mariya Sapundzhieva

Mariya Sapundzhieva on Bulgaaria näitleja, kes ühendab pika lavakarjääri Rahvusteatris suure populaarsusega telekoomikuna. Ta sündis Varnas 6. juunil 1969 ja lõpetas 1992. aastal Riikliku Teatri- ja Filmikunsti Akadeemia (NATFIZ) professor Atanas Ilkovi kursusel. Ta alustas La Stradas, Bulgaaria esimeses erateatris, ja Kanalitaguses Väikeses Linnateatris, mängides Dušan Kovačevići Urbuleskses tragöödias, Eduardo De Filippo Suures maagias, Olga Muhhina Tanjas, Tanjas, Schilleri Röövlites ning Romeos ja Julias. Roll Tanjas, Tanjas tõi talle 1997. aastal Bulgaaria Näitlejate Liidu auhinna. 2000. aastal astus ta Ivan Vazovi nimelise Rahvusteatri truppi. Tema peamiste rollide hulka seal kuuluvad Aleksandar Morfovi Decamerone ehk veri ja kirg Boccaccio järgi, mille eest ta sai 2001. aastal parima naiskõrvalosa Askeeri auhinna, ning De Filippo Kummitused Napolis, Josiane Balasko Jõuluvana on värdjas ja Võluöö, Neil Simoni Jake'i naised, Turgenevi Kuu aega maal, Wycherley Maanaine, Lorca Bernarda Alba maja, Ibseni John Gabriel Borkman ja Tšehhovi Ivanov. Teater 199-s mängib ta peaosa Tšehhovi-ainelises Õhtuses vaatuses ja on Tontšo Tokmaktšievi partner tema saates Veresii. Telepublik tunneb teda komöödiasaatest Klub NLO ja alates 2010. aastast menukast komöödiasarjast Täielik hullumaja (Palna Ludnitsa), kus ta mängib ema Božkat, edeva ja andetu jalgpalluri Žoro Bekama hellitavat ema. Ekraanil on ta mänginud ka filmides Kolm tädi (1997), Minu isa vaim (1998), Liivakell (1999), Eilse lõuna soojendamine (2002) ja sarjas Patriarhaat (2005) ning dubleerinud selliseid filme nagu Kass kübaras. 2010. aastal võitis ta IKAR-i naispeaosa auhinna Brian Frieli näidendi Molly Sweeney eest Sliveni Stefan Kirovi nimelises Draamateatris ja 2023. aastal Kuldse Kukerikoni Mary rolli eest näidendis Armukadedus. Alates 2008. aastast õpetab ta ka noori näitlejaid noorte näitekoolide kunstilise juhina.

Kinnitatud Nõudmata
Hispaania

Marujita Díaz

María del Dulce Nombre Díaz Ruiz, kes esines professionaalselt Marujita Díaze nime all, oli mitmekülgne meelelahutaja, sündinud Seviljas, Hispaanias, 27. aprillil 1932. Ta alustas oma karjääri juba noorelt, esinedes kuueaastaselt lasteatris. Tema debüüt filmis toimus 1948. aastal filmis 'La cigarra' ja seejärel sõlmis 1950. aastal CIFESA-ga eksklusiivse kaheaastase lepingu. Kogu oma karjääri jooksul töötas Marujita Díaz näitlejana, koomikuna, vedettina, lauljana, kupleelauljana ja telesaatejuhtijana, teenides tiitli ‘Hispaania revüü kuninganna’ (Reina de la Revista Española). Ta esines erinevates žanrites, sealhulgas pasodoble, copla, cuplé, zarzuela, tango ja charlestón. Marujita Díazi karjäär hõlmas teatrit, filmi, televiisiot ja muusikalisi revüüesinemisi. Ta mängis arvukates filmides aastatel 1948–1998, sealhulgas 'Kuuba mees Hispaanias' (1951), 'Surcos' (1951), 'La pérgola de las flores' (1965) ja veel mitmeid, nagu ‘El sueño de Andalucía’, ‘El pescador de coplas’, ‘Puebla de las mujeres’, ‘Pelusa’, ‘La casta Susana’, ‘Y después del cuplé’ ja ‘La cumparsita’. Ta juhtis ka populaarset saadet Música y estrellas. 1963. aastal produtseeris ta 'El valle de las espadas' ja 'La mujer de tu prójimo.' Tema töö ulatub Hispaania piiride taha, sest 1958. aastal esines ta Ameerikas toimuva Hispaania Filminädala esimesel nädalal Caracases, Limas, Quitos ja Guayaquilis ning töötas televisioonis Kubas, Venezuelas, Panamas ja Puerto Ricos. Ta esines ka Hiltoni ööklubides. Marujita Díaz sai tunnustust oma panuse eest meelelahutustööstuses. Ta võitis 1960. aastal Premio Nacional del Sindicato del Espectáculo filmi 'Pelusa' rolli eest ja 1961. aastal taas, saades Rahvusliku Show Sindikaadi auhinna parima naispeosi osatäitmise eest samal rollil. Film 'Pelusa' valiti 1961. aastal esindama Hispaniat Viña del Mari rahvusvahelisel filmifestivalil. Ta jätkas esinemist ka hiljem, naasnud Iberoaméricasse 1980ndate alguses kahekümnese liikmelise trupiga ning ilmus 1990ndatel ja 2000ndatel televisioonis ja ajakirjades. Talle anti auhind XIV Semana de Cine Español «Costa del Sol-Estepona» festivalil 2001. aastal. Marujita Díaz suri 23. juunil 2015 Madridis, 83-aastasena, hingamispuuduse tõttu, mis tekkis jämesoolevära tagajärjel.

Kinnitatud Nõudmata
Ühendkuningriik

Mathew Horne

Mathew Horne sündis 6. septembril 1978 aastal Burton Joyce'is, Nottinghamshire'is. Inglismaal sündinud ta töötab näitlenud, koomikuna, lauljana, telesaatejuhi ja hääletajana. Kasvades käis ta Burton Joyce Primary Schoolis ja Southwell Minster Schoolis. Kooli järel õppis ta draamat Manchesteri Ülikoolis. Tema vanemad on Brian Horne ja Glenis Reynolds ning tal on üks õde, Daniel Horne. Horne alustas oma komöödiakarjääri 1999/2000 aastal, moodustades Bruce Mackinnoni nimega komöödiansidupaari Mat ja MacKinnon. Ta esines 2000 aastal Edinburghi Fringe Festivalil stand-up komöödiga. Tema karjäär algas telesaadetes osaledes, eriti Catherine Tate Show's aastast 2000 ja Channel 4 saate "20 asja, mida teha enne 30ndat" aastal 2003. Ta mängis ka Benini, ateistliku usundiõpetajat sarjas "Teachers" (2004). Ta tegi koostööd James Cordeniga erinevates projektides, sealhulgas Horne & Corden, Big Brother's Big Mouth ja NME Shockwaves Awards, ning aitas kaasa Comic Reliefi üritustele. Tähelepanuväärsete rollide hulka kuuluvad Fraser Bad Educationis (2012-2015) ja selle 2015. aasta filmikohanduses. Mathew Horne saavutas suure tunnustuse BBC sitcomis "Gavin & Stacey", kus ta mängis Gavin Shipmani rolli, mis debüteeris 2007. aastal ja on endiselt eetris. Ta on mänginud Grace'i rolli seriaalides "Are You Being Served?" (2001) ja "Are You Being Served? You Can't Teach a New Dog Old Tricks" (2016). Tema filmide seas on "Lesbian Vampire Killers" (2009) ja häälteos filmis "Planet 51" (2009). Ta on lugenud palju saateid, sealhulgas "Dating in the Dark" (2016), "The Derbyshire Auction House" (2024) ja "The Passions of Girls Aloud" (2008). Viimaste rollide hulka kuuluvad Terry filmis "Newark, Newark" (2022), Jez filmis "Bolan's Shoes" (2023) ja Jamie filmis "This Nan’s Life" (2022). Ta juhtis ka 6 Musici saadet "Indie Forever" aastal 2022. Oktoobris 2021 abiellus ta norra pärijadiseaineri Celina Bassiliga; nad said oma esimese poja aastal 2024. Tema ligikaudne netoväärtus on 5–8 miljonit USA dollarit.

Kinnitatud Nõudmata
Horvaatia

Mato Ergović

Mato Ergović oli Horvaatia lava-, tele- ja filminäitleja, keda mäletatakse silmapaistva karakternäitleja ja koomikuna. Tüseda kehaehituse ja maalähedase olemisega mängis ta väga palju, peamiselt kõrvalrolle filmis, televisioonis ja laval ning veetis suurema osa oma karjäärist Zagrebi Gavella draamateatris. Ta sündis 11. jaanuaril 1927 Vinkovci lähedal Novi Mikanovcis. Ta alustas näitlemist Vinkovci linnateatris. Pärast keskkooli ja õpetajakursust töötas ta mõned aastad õpetajana Horvaatia eri paigus, astus seejärel Zagrebi Draamakunsti Akadeemiasse, kus õppis Branko Gavella juures, ning lõpetas 1954. aastal näitlejaõpingud. Ta asus tööle Zagrebi Draamateatrisse, praegusesse Gavellasse, kus ta jäi 1985. aastani, mil siirdus Dubrovniku Marin Držići teatrisse, kus töötas 1992. aastal pensionile jäämiseni. Gavellas mängis ta alates teatri kõige esimestest lavastustest – Gavella legendaarsetest Krleža U logoru ja Golgota lavastustest –, millele järgnesid Hiirtest ja inimestest, Veripulm, Salemi nõiad, Don Juan ja paljud teised. Enam kui nelja aastakümne jooksul mängis ta peaaegu 70 rolli, sealhulgas Tripče Držići näidendis Dundo Maroje, Harry Hope O’Neilli näidendis Jäämees tuleb, piiskop Marinkovići Glorijas 1970. aastal, Clotaldo näidendis Elu on unenägu, Sir Toby Belch näidendis Kaheteistkümnes öö ja Caliban Tormis. Ta mängis ka Fabijan Šovagovići näidendis Sokol ga nije volio, mis jõudis 224 etenduseni, ning tema viimane roll oli Don Florijo Glorijas 1995. aastal. Ta esines Dubrovniku suvefestivalil ning tema paljude auhindade hulgas oli 1970. aastal Zagrebi linna auhind. Televisioonis jättis ta jälje paljudesse populaarsetesse sarjadesse – Domenico sarjas Naše malo misto, sarjas Velo misto, kanoonik sarjas U registraturi ja preester sarjas Mačak pod šljemom – ning mängis ka sarjades Čovik i po, Nikola Tesla, Nepokoreni grad ja Putovanje u Vučjak. Ta tegi umbes kuuskümmend filmi, sealhulgas Svoga tela gospodar, Družba Pere Kvržice, U gori raste zelen bor, Predstava Hamleta u Mrduši Donjoj, Povratak, Sokol ga nije volio, Maršal, Tu ja Duga mračna noć. Mato Ergović suri Zagrebis 7. mail 2013.

Kinnitatud Nõudmata
Ühendkuningriik

Matt Bell

Matt Bell on Ühendkuningriigist pärit telesaatejuht, kirjanik ja koomik. Ta on tuntud oma töö poolest erinevates meediakanalites, alustades telesaate debüüdist 2008. aastal saates The Hotel Inspector Unseen . Seejärel on ta esitanud saateid ainult Sky One'il. Samuti kaotas ta 2010. aastal Pet Nation 'is ringreporteri rolli Liza Tarbucki ja Huey Morgani kõrval ning on novembrist 2009. aasta olnud regulaarne Angela and Friends 'is. Lisaks toimetab Bell veebisisu saatele Got To Dance , mis näitab tema mitmekülgsust meelelahutajana. Bell on ka liige komöödiatrioo 'The Jelly Moustache'. Ta on viinud oma komöödilised anded rahvusvaheliselt, debüteerides 2021. aastal Melbourne'i Rahvusvahelisel Komöödiafestivalil etendusega ‘Open Bike’. Järgnevatel aastatel olid 2022. aastal ‘Stop Looking’ ja 2022. aastal Melbourne Fringe Festivalil ‘Plenty of Fish’ etendused väljamüüdud. 2024. aastal juhib ta Melbourne'i Rahvusvahelisel Komöödiafestivalil ‘Dead To Me: A Comedy Ghost Tour’ – 1 km pikkust jalutuskäigu ringkäiku Melbournes, mis käsitleb kohtingute ja "ghostingu" teemasid, ning hõlmab suurt punast lippu ja sädelevaid siniseid kõrvaklappe. Kriitikud on antud etendusele andnud viis tärni, üks arvustaja külastas seda 5. aprillil 2024. Bell'i komöödiastiili kirjeldatakse kui sarnastavat Rhys Nicholsoni omaga, iseloomustatud kiire tempoga ja popkultuuri viidete ning tuhande aasta põlvkonna huumori kasutamisega. Ta kootakse oma rutiinidesse isiklikke kogemusi ja kaasaegse elu kohta tehtud vaatlusi, sageli tekitades suuri naeruhõikeid ja irooniliselt puutudes kaasaegsete kohtingute kallale. Ta pakub komöödiakriminaalset jalutuskringlituid, näiteks 'Dead to Me', mis jälgib katastroofilise kohtingu käikusi, kestis umbes tunni aja ja kasutas vaikse diskotehnikaga kõrvaklappe. Tema esinemisi kirjeldatakse karismaatilistena ja säravaistena ning ta on nomineeritud Melbourne'i Rahvusvahelise Komöödiakümnendi auhinnale, saades Dionysose auhinna. Arvustused on olnud ülemääralikult positiivsed, The AU Review andis talle 5-tärni hinnangu, The Age nimetas teda „imeliseks ilminguks“ ja Lilithia Reviews ennustab tema jaoks „suuri asju“. Ta on tuntud ka esinemise 'The Ex Files: A Comedy True Crime Tour' poolest, mis hõlmab umbes 1,5 km jalutuskäiku Beav’s Bari välisõlmas Geelongis, nagu ta tegi 24. oktoobril 2026.

Kinnitatud Nõudmata
Ühendkuningriik

Matt Morgan

Briti meelelahutaja Matt Morgan töötab koomikuna, näitlejana, kirjanikuna, DJ-na ja raadiosaatejuhtijana. 1977. aasta 10. augustil sündis Matt Morgan Dartfordis, Kentis, Inglismaal. Ta käis Dartford Grammar School'is; aga teda eemaldati õppekäigult just enne lõemieksamit, hoolimata sellest, et inglise kirjanduses sai ta B hinna. Morgan õppis mõlki Kent Institute of Art and Design'is, kuid ka seal lõppes aeg välistamisega. 19-aastaselt kolis ta Londonisse kunsti õppima Harrow College'i. Ta on enim tuntud oma koostööst Russell Brandiga. Morgani karjäär algas MTV-s praktikantsina, kus ta kohtus esmakordselt Russell Brändiga. Saade sai tuntuks 2006. aastal BBC Radio 6 Music versioonis, hiljem liikudes BBC Radio 2 ja seejärel Radio X-ile. Alates 2006. aastast kuni Brändi lahkumiseni 2008. aastal kaas-hostis Morgan seda programmi, sageli täites rolli 'sirgena mehena', kontrastides Brändi isikuga. Pärast 2008. aasta MTV Video Music Awards'i vaenlust viis see tema esmase lahkumise, kuigi ta liitus uuesti sügisel 2010. aastal. Ta aitas kirjutada RE:Brand (2002), Empire Square (2005), 1 Leicester Square (2006) ja Russell Brand's Got Issues (2006). Morgani osalus ei piirdu raadioga, ta oli loovjuht Russell Brandi Ponderlandis (2007–2008) ning aitas kaasa projektidele nagu The Kevin Bishop Show (2008) ja James Corden’i World Cup Live (2010). 2017. aastal taastas ta koostöö Brandiga ja Greg Sekweyamaga Radio X saate jaoks, mis algselt pidi kestma kuus kuud. Ta on esinenud külaliskommentaatorina Brandi YouTube'i saates 'The Trews'. Morgan käivitas 2020. aastal The Matt Morgan Podcast’i, mille nime muudeti hiljem The Matt Morgan Podcastiks ja mis kolis Patreonile. 2023. aasta seisuga on ta 46-aastane ja elab Bromley's, Kentis, oma abikaasa Katiega ning nende kahe lapse, Coeniga ja Winteriga.