Jekaterina Vladimirovna Varnava
Ekaterina Vladimirovna Varnava - teatrifilmis ja televisioonis kuulus vene näitlejanna; lisaks oli ta aastatel 2008–2020 telesaatejuht ja koreograaf Comedy Womanis.
Ekaterina Vladimirovna Varnava - teatrifilmis ja televisioonis kuulus vene näitlejanna; lisaks oli ta aastatel 2008–2020 telesaatejuht ja koreograaf Comedy Womanis.
h3h3Productions on YouTube'i kanal, mida haldab abielupaar Ethan ja Hila Klein, pakkudes reaktsiooniklippe ja visandikomöödiat, mis on lambooni internetikultuur. Nende kaasnev helisari H3 Podcast debüteeris 2017. aastal ja jätkab eetris.
Eko Patrio, teada ka Eko Hendro Purnomo, on Indoneesia meelelahutaja ja poliitik. Sündinud 30. detsembril 1970 Loceretis, Nganjukis, on ta Indoneesia kodanik. Teda tuntakse oma töö eest koomikuna, saatejuhina, produtsendina, näitlenud ja poliitikuna. Tema karjäär algas gümnaasiumis, kui ta asutas koos Tejo ja Jejeniga komediansigrupi Seboel. 1996. aastal võitis Seboel Radio Suara Kejayani korraldatud komedivõistluse; see võit viis esinemist raadioprogrammides ja andis Ekole võimaluse suhelda esitajatega, sealhulgas Warkopi grupiga. 1994. aastal asutas ta koos Akri ja Partoga komediansigrupi Patrio. Patrio grupp saavutas riikliku kuulsuse komedisaate Ngelaba kaudu TPI-s, mis kestis üle kümne aasta. Ta on juhtinud ka mitmeid saateid Indoneesia telekanalites ning asutanud Komando Productioni, mis tootis 2013. aasta komöödiafilmi Bangun Lagi Dong Lupus . Enne 2009. aasta Indoneesia parlamendivalimisi alustas Eko Patrio oma poliitilist karjääri liitumisega Rahvusliku Volituse Parteiga (PAN). Aastatel 2009–2019 oli tal Riigikogu koht Ida-Java VIII valimisringkonnas; seejärel aastatel 2019–2025 esindas ta Jakarta I. Riigikogus olles kuulus ta erinevatesse komisjonidesse, sealhulgas Komisjoni X (2009–2014), Komisjoni IV (2014–2019) ja Komisjoni VI (2019–2024). Augustis 2025 peatati ta määramata ajaks paroodiavideo tõttu, mida peeti avalike murede jäljenduseks; see peatus toimus koos Uya Kuya’ga. Ta valiti 2024. aastal uuesti ja naasis Ida-Java VIII valimisringkonda. 9. oktoobri 2026 seisuga jätkab ta tööd PAN-i peasekretärina (Sekjen), täites ülesandeid, nagu otsuskirjade lugemine parteijuhtimise kohta. Ta on abielus näitlejanna Viona Rosalina’ga alates 12. oktoobrist 2001 ja neil on kolm last.
Sahar Enissa Amani, kes on tuntud nimega Enissa Amani, sündis Teheranis, Iraanis, 8. detsembril 1981; ta on praegu koomik, kunstnik ja aktivist, kellel on nii Iraani kui ka Saksamaa kodakondsus. Tema pere põgenes Iraanist 1985. aastal oma vanemate, kirjandustudengite ja arsti, tagakiusamise tõttu nende sotsialistlike veendumuste pärast, lõpult asustudes Frankfurti lähedal Mainis. Ta õppis algselt Kölni Ülikoolis õigust, kuid hiljem vahetas õpinguid kirjandusteadusele. Ta osales ka iluvalimistel, võites tiitleid nagu Miss 24.de ja Vize-Miss Westdeutschland. Amani alustas oma karjääri koomikuna umbes 2013. aasta keskel ning saavutas kiire edu, kulmineerudes parima uue tulija auhinnaga Saksamaa Koomiaauhindadel 2015. aastal. Ta esines erinevatel üritustel, sealhulgas NightWash, TV total, Satire Gipfel ja StandUpMigranten ning alates 2014. aastast turnee RebellComedyga. Tema komöödia puudutab sageli poliitikat, sotsiaalseid küsimusi, rassismi ja etnilisust. 2018. aastal saavutas ta olulise verstapostina esimese Euroopa naisena rahvusvahelise Netflixi spetsiaali pealkirjaga 'Ehrenwort,' mille salvestamine toimus Hamburgi St. Pauli teatris. Järelsoorituse lühiesinemine sarjas 'Comedians of the World' ilmus Netflixis 2019. aastal. Samuti võistles ta 2015. aastal RTL Comedy Grand Prix’s ja lõpetas neljandana saates 'Let’s Dance' 2015. aastal, paaristades Christian Polanciga. Peale oma komöödiakontserte on Amani laienendanud oma tööd televisiooni ja aktivismi suunda. Ta juhtis oma esimese hilisõhtuse saadet, Studio Amani, ProSiebenis märtsist maiks 2016, millele järgnes sketšisaade nimega ‘nissa – Geschichten aus dem Leben’ detsembrist 2016. 2020. aastal lõi, produtseeris ja juhtis ta viiralsat vestlusprogrammi 'Die beste Instanz' rassismi teemal, mille eest sai 2021. aastal Saksamaa Grimme Online auhinna. Alates 2019. aastast on Amani inimõiguste aktivist, keskendudes selliste probleemidele nagu rassism, seksism ja inimõigused Iraanis ja Afganistanis, esinedes üritustel, nagu Frankfurt Römerberg Black Lives Matteri (2020) ja Woman Life Freedomi (2022) puhul. Ta on abielus räppari Jaliliga ning sai märtsis 2024. aastal Barbie nukuga autasustatud. Terviseprobleemide tõttu pidis Enissa Amani septembris 2025. aastal Saksamaale naasma pärast osalemist Global Sumud Flotillas, kus ta protestis Gaza sõja vastu.
Ezio Greggio, itaallane, töötab koomikuna, näitlejana, kirjanikuna ja filmirežissöörina. Sündinud 7. aprillil 1954 Cossatos, Itaalias, on ta pärit perekonnast, kus tema isa, Nereo Greggio, oli Teise maailmasõja ajal sõdur ja hiljem tekstiilifirma direktor. Kuigi ta alustas ülikoolis psühholoogiat õppimist, lahkus ta pärast kaht eksamit. Tema karjäär algas umbes 1978. aastal Telebiellaga, varaseks erasektoris tegutseva itaalia telejaamaks, ja jätkus kabaree-esinemistega 1978. aastal. Greggioga telekarjääri hoogustus 1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses RAI programmides nagu 'La sberla' ja 'Tutto compreso' esinemiste kaudu. Suur edasiarendus toimus 1983. aastal 'Drive In' esimese hooaja puhul Italia 1-s, kus ta sai tuntuks televendite paroodiate poolest, mille peaosaliseks oli fiktiivne maalikunstnik Teomondo Scrofalo. Seejärel liitus ta Fininvestiga (hiljem Mediaset) ja kaasjuhtis 1988. aastal 'Odiensi'. Alates 1988. aastast on ta pikka aega olnud 'Striscia la notizia' saatejuht, esinedes üle 4000 episoodi, ning oli Gianfranco D’Angeloga koos saate esimeses episoodis. Aldo Grasso arvab, et Greggio kehastab 'Striscia la notizia' vaimu. Lisaks telesaadetest tuntusele on Greggiol hulgaline filmograafia. Tema filmidebüüt toimus 1980. aastal filmis 'Sbamm!' ning ta mängis 'Yuppies' filmisarjas (1986, 1987) ja 'Montecarlo Gran Casino's' (1987). Greggio režissöörina on loonud filme nagu 'Seakasade vaik' (1994), humoristlik vaade 'Seakasade vaikile' ja 'Psühho', ning 'The Good Bad Guy' (1997), 'Screw Loose' (1999) ja 'Box Office 3D - Il film dei film' (2011), mis on Itaalia esimene 3D mängufilm. Ta on ka koostööd teinud Mel Brooksi projektides, nagu 'Robin Hood: Men in Tights' ja 'Dracula: Dead and Loving It'. Karjääri jooksul on ta pälvinud 26 Telegatti auhinda ja Nastro d'Argento auhinna. Praegu elab ta Monacos ja korraldab Monte-Carlo Film Festival de la Comédie’t. Ezio Greggiot esindab Lucio P., broneerimisinfo leiab Booking Agent Info lehelt.
Elizabeth Booker Houston töötab advokaadi, rahvatervise spetsialisti, stand-up koomiksi ja poliitikakommentaatorina Ameerika Ühendriikides. Ta tõusis üleriigiliseks esile, segades õiguslikku ülevaadet huumoriga, eriti tema laialdaselt jagatud kriitika konservatiivse kommentaatori Ann Coulteri kohta 2024. aasta Demokraatliku Rahvuskonvendi ajal.
Eden Rebecca Sher on USA näitleja ja koomik, kelle tunnustus hõlmab kriitikute valiku televisiooni auhinda ja ekraaninäitlejate gildi auhinna nominatsiooni.
Prantsuse meelelahutaja Éric Judor töötab näitlenud, režissöörina, stsenaariisti ja koomikuna. Sündinud 25. juulil 1968 Meaux's, Seine-et-Marne'is, on ta mitmekesise taustaga; isa on Guadeloupe päritolu prantsuse haridusnõunik ja ema Austria tõlkija. Enne edu saavutamist koomikuna proovis Judor erinevaid teekondi, sealhulgas lühikest katset professionaalse tenniseliigaga Ameerika Ühendriikides 18-aastaselt. Ta suutis isegi võita Hicham Arazi, Roland Garrosi veerandfinalisti, olles maailmas 300. kohal. Tema varasemad töökogemused hõlmavad kaht aastat giidina Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ning hiljem positsiooni Bouygues's logistikakoordinaatorina, kus ta korraldas inseneride ajakavasid naftaplatvormidel. Judori koomiline karjäär sai hoo sisse, kui ta aastal 1994 moodustas Ramzy Bediga komediopaari Éric et Ramzy. Nad said tuntuks telesaadetes 'Les Mots d'Éric et Ramzy' kanalil M6. Duo mängis seriaalis 'H' (1998–2002) koos Pierre Chabrieri ja Jamel Debbouzega, mis suurendas märkimisväärselt tema avalikku tuntust. Nende koostööd jätkus filmimaailmas, kus nad kaastasid stsenaariumi kirjutamisele ja mängisid peaosas filmis 'La Tour Montparnasse infernale' (2001). Judori loominguline tegevus hõlmab ka eelfilmi 'La Tour de contrôle infernale' režissöörimist aastal 2016. Tema töö Ramzy Bedia’ga on jätnud jälje, kuid Judor on end tõestanud mitmekülgse esitaja ja loojana. Ta on tuntud teleseriaali 'Platane' (2011–2019) loomise, stsenaariokirjutamise ja produtseerimise poolest Canal+ jaoks. Judor on mänginud filmides 'Le Ciel, les Oiseaux et... ta mère!' (1999), 'Les Dalton' (2004), 'Mohamed Dubois' (2013), 'Problemos' (2017) ja 'Roulez jeunesse' (2018). Ta on ka koostööd teinud režissööri Quentin Dupieux’ga filmidel nagu 'Steak' (2007) ja 'Wrong' (2012). Judori mitmekesised rollid ulatuvad Joe Daltoni kehastamisest kuni Mohamed Dubois’ portreteerimiseni ning isegi Džinni rollini 'Uued Aladdini seiklused' (2015) ja 'Alad'2' (2018) filmides. Éric Judor elab praegu Dampierre-en-Yvelines’es koos oma abikaasa ja kahe tütrega, Jana ja Luna. Algselt plaanis ta Jean Dujardini lavastada Zorro adaptatsiooni.
Edward Regan Murphy, Ameerika koomik, näitleja ja laulja, on tuntud kui juhtiv tegelane seas Black meelelahutajad ja loetakse seas kõigi aegade suur komöödia. Esmalt tegi ta oma nime stand-up ringrajal, enne kui saavutas kuulsuse oma töö kaudu filmides. Tema trofeekabinetis on Kuldgloobus, Grammy ja Emmy ning ta on nomineeritud nii Akadeemia auhinnale kui ka BAFTA-le. 2015. aastal sai ta Mark Twaini auhinna Ameerika huumori eest, millele järgnes Cecil B. DeMille'i auhind 2023. aastal ja 51. AFI elutöö auhind 2026. aastal.
Евгений Андреевич Чебатков, родившийся в Казахстане, выступает как стендап‐комик и является медийной фигурой, прославившись преимущественно своими шоу в России.
Eleazaro Rossi on itaalia koomik ja telesaatejuht, sündinud Forlimpopolis 1. juunil 1982. aastal. Ta veetis lapsepõlve Galeatas, Romagnas, enne kui kolis Forlisse. Tema karjäär sai laiemat tunnustust 2019. aastal, kui ta osales Comedy Centrali Stand Up Comedy formaadis. Pea kohe pärast seda kogus tema töö video YouTube'is kiiresti üle miljoni vaatamise, mis näitas ühtset kontakti publikuga. Rossi komöödiastiil on leidnud toe erinevatel platvormidel. Ta esines 2019. aastal Rai 2 telesaates 'Battute?', ning seejärel alustas samal aastal sügisel oma debüüstand-up show'ga 'The Eleazaro Experience' rahvuslaialist ringreisi. Septembris 2020 osales ta Milanose Fringe Nolo Festivalil. Ta jätkas Stand Up Comedy formaadiga suhtlemist Comedy Centralis 2021. aastal, tutvustades uut sketši. Alates jaanuarist 2022 on Rossi teinud koostööd Italia 1 telesaate 'Le Iene'ga, pakkudes koos Max Angioniga ja hiljem Nathan Kibobaga koomilisi ja satiirilisi lõike; ta on saates esitanud 46 monoloogi ning tema osalemine oli kinnitatud 2023. aasta hooajaks. Tema teatrilavastused hõlmavad 'L'ora di religione' esilinastust Genovas Stradanuova Teatro Centrales juunis 2022, mida edaspidi mängiti olulistes teatrites nagu Teatro Lirico Giorgio Gaber (Milan), Teatro Duse (Bologna), Gran Teatro Morato (Brescia) ja Teatro Ambra Jovinelli (Rooma). See etendus ilmus veebis 2. novembril 2023. Rossi sai septembris 2022 Forte dei Marmis Premio Satira 2022 auhinna stand-up komöödia eest. Praegu esitab ta 'Grande figlio di puttana' etendust, mis debüteeris 29. veebruaril 2024, ja selle täisversioon ilmus YouTube'is 30. novembril 2025. Ta esitab ka "Kamikaze" nime kandvat etendust. Paljud esitused on Itaalias läbi müüdud ning tulemas on uued kuupäevad, sealhulgas Sanremo oktoobris 2026 ja esinemised Mantovas ja Torinos oktoobris 2026. Ta jätkab laialtringset turneed, millega kaasnevad planeeritud etendused veebruaris ja märtsis 2027, sealhulgas kuupäevad Novaras, Milanis, Bolognas, Roomas ja Riminis.
Edward Stephenson Gamble, kes on tuntud professionaalselt nimega Ed Gamble, on inglise koomik, podcastija ja telesaatejuht. Ta sündis 10. märtsil 1986 aastal ning kasvas üles Wandsworth'is ja Raynes Parkis, lääne-Londonis, käies Highfield Schoolis ja Nurserys ning hiljem King’s College Schoolis. Tema vanemad lahutasid end nelja aasta vanuselt ja enne kui ta pühendus komöödiale, töötas ta erinevatel töökohtadel, sealhulgas käsutöödel, andmesisetlise sisestamisel ja pubis. Gamble'i varajane haridus hõlmas filosoofia õpinguid Durhami Ülikoolis, kus ta alustas oma komöödiat Durham Revue's. Gamble'i karjäär sai hoo sisse juba varakult; ta jõudis 2007. aastal nii Chortle Student Comedy Awards kui ka Laughing Horse New Act Competition finaalideni. Ta esines 2011–2013 Ray Peacockiga Edinburgh'i festivali äärealal, ja toetas Greg Daviesi Firing Cheeseballs at a Dog Touri turneel aastal 2011. Tema debüütsooloetendus Edinburgh'i äärealal toimus 2014. aastal Gambletron 5000 nime all. Ta on esinenud populaarses komöödi-panelisaadetes nagu Mock the Week ja Taskmaster, võites seitsmenda hooaja aastal 2019. Tema komöödias kasutatakse sageli vaatluslikku huumorit, ning ta räägib oma tüüp 1 diabeedist, mille diagnoosi sai 13-aastaselt, oma esitustes. Cambridge Tab'i kriitikud on kiitnud tema ajastust ja publikuga suhtlemist. Peale lavastandingu on Gamble tuntud oma podcastiprojektide poolest. Ta juhib koos James Acasteriga saadet "Off Menu", kus antakse intervjuusid, keskendudes lemmiktoitudele. Samuti kirjutab ja juhib ta koos Ray Peacockiga "The Peacock and Gamble Podcast", mis algas 2007. aastal nimega "The Ray Peacock Podcast" ja käivitati uuesti 2009. aastal, kogudes kahe hooaja jooksul üle 100 episoodi. Aastatel 2020–2023 juhtis ta Taskmaster The Podcast. Viimaste aastate jooksul on ta suurendanud oma televiisiooninähtavust, olles alates 2022. aastast külalisaadikuks "Great British Menu" saates ja muutudes 2022. aasta mais üheks "Pointless" saate pöörlevaks kaasjuhtijaks. Ta osales 2023. aastal James Acasteriga ka telesaates "Celebrity Hunted". Gamble esines 2022. aastal Ühendkuningriigis oma "Electric" showga ning jätkab esinemisi erinevatele organisatsioonidele, sealhulgas Avalonile ja Frank Skinneri Credit Crunchile. Teda peetakse üheks riigi parimaid noori komöödiandente ja tal on hulk pühendunud fänne.
Albaania
1
Armeenia
2
Argentina
36
Austria
27
Austraalia
52
Aserbaidžaan
1
Bangladesh
1
Belgia
13
Bulgaaria
57
Benin
2
Boliivia
1
Brasiilia
27
Valgevene
2
Kanada
125
Kongo Demokraatlik Vabariik
3
Šveits
17
Elevandiluurannik
1
Tšiili
15
Kamerun
1
Hiina
8
Colombia
4
Kuuba
4
Tšehhi
7
Saksamaa
188
Taani
17
Dominikaani Vabariik
1
Alžeeria
2
Ecuador
2
Eesti
5
Egiptus
10
Hispaania
74
Etioopia
1
Soome
15
Prantsusmaa
214
Ühendkuningriik
365
Gruusia
1
Ghana
3
Kreeka
18
Guatemala
1
Horvaatia
2
Haiti
1
Ungari
7
Indoneesia
23
Iirimaa
31
Iisrael
10
India
47
Iraak
3
Iraan
6
Island
4
Itaalia
136
Jamaica
1
Jaapan
37
Keenia
3
Lõuna-Korea
20
Kasahstan
3
Liibanon
5
Sri Lanka
1
Leedu
1
Läti
1
Maroko
17
Myanmar (Birma)
1
Malta
1
Malawi
2
Mehhiko
28
Malaisia
7
Nigeeria
19
Nicaragua
2
Holland
2
Norra
12
Nepal
3
Uus-Meremaa
9
Peruu
2
Filipiinid
35
Pakistan
7
Poola
8
Portugal
7
Katar
1
Rumeenia
1
Serbia
4
Venemaa
9
Saudi Araabia
4
Rootsi
101
Singapur
3
Sloveenia
4
Slovakkia
2
El Salvador
1
Süüria
1
Tai
2
Tuneesia
4
Türgi
5
Taiwan
1
Ukraina
11
Uganda
7
Ameerika Ühendriigid
213
Uruguay
4
Usbekistan
1
Venezuela
5
Vietnam
1
Lõuna-Aafrika Vabariik
3
Zimbabwe
1