Akim Omiri
14. septembril 1985 Le Havre'is sündinud Akim Omiri töötab stand-up koomikuna, e-videosisu veebis, kirjutab kroonikaid ja jooksutab raadioprogramme.
14. septembril 1985 Le Havre'is sündinud Akim Omiri töötab stand-up koomikuna, e-videosisu veebis, kirjutab kroonikaid ja jooksutab raadioprogramme.
Alexandre Frota, kes sündis 14. oktoobril 1963. aastal Rio de Janeiros Antônio Carlos de Andrade ja Lais Frota pojana, on pidanud mitmekülgset karjääri, mis hõlmab meelelahutust ja poliitikat. Ta saavutas esimese tunnustuse puberteedieelse ajana täiskasvanufilmides ilmujana, mis tähistas tema avaliku profiili algust. Talendipüügivõistlusel amatöörvideoproduktsiooniks avastatud Frota varasemad tööd hõlmasid osaliseid rolle erinevates telenovelas Globo TV Networku (Rede Globo) kanalil ja Brasiilia kinodes, samuti mängimist Portugalis lavastuses 'Sex Fever'. Frota on osalenud mitmes reaalsaates. Ta esines 1990. aastal saates Casa dos Artistas , saavutas seal silmapaistva tulemuse Supla kõrval. Hiljem jõudis ta Portugalis reaalsaatest Quinta das Celebridades teise koha peale. Aastatel 2004–2008 sõlmis ta leping Brasileirinhas'ega, saades esimeseks tuntuks brasiilia näitlejaks, kes avoõhuliselt astus täiskasvanufilmide maailma, režissöörina valmistas 2004. aastal filmi 'A Boneca da Casa' ja mängis mitmes filmis selle ettevõtte jaoks. Ta poseeris alasti ajakajades Íntima 1999. aastal ja G Magazine 'is korduvalt aastatel 2001–2006. Tema mitmekülgsed tegevused hõlmavad ka funk-tantsijate rühmade haldamist 2001. aastal, Ameerika jalgpalli mängimist Corinthians Steamrollers'i eest 2010. aastal ja osalemist humorprogrammis A Praça É Nossa aastatel 2011–2017. Frota karjäär suundus poliitika poole. Ta valiti 2018. aastal São Paulo osariigi föderaalselt saadikuks ja täitis seda ametit aastatel 2019–2023. Ta esitas mai 2016. aastal Dilma Rousseffi ametist tagandamise petitsiooni ja toetas 2018. aasta mais Brasiilias toimunud veokijuhite kümnepäevast streiki. Augustis 2019. aastal eraldati ta Sotsiaaldemokraatlikust Liberaalparteist (PSL) ja liitus hiljem samal kuul Brasiilia Sotsiaaldemokraatliku Parteiga (PSDB). 2021. aastal teatas ta kampaania algatamisest Deputeekambri presidendi ametiks, lubades Bolsonaro ametist tagandamise kohtuprotsessi avamist. Alates 1990. aastast on ta harrastanud Brasiilia Jiu-Jitsut, võites 1998. aastal Oscar de Jiu-Jitsu II turniiril matši André Segatti vastu. Praegu on Alexandre Frota Cotia linnavolinik, kuigi temaga seoses kuulutati detsembris 2022. aastal pankroti määruse.
Alexander Reinhard Böhm, kes on tuntud professionaalselt AlexiBexi nime all, on saksa koomik ja sisuloja, sündinud 23. jaanuaril 1989 Hamburgis. Ta veetis oma nooruspõlve Neu Wulmstorfis ja lõpetas keskkooli aastal 2009. Noorest peast näitas AlexiBexi huvi video ja filmimontaaži vastu, mis hiljem kujundas tema karjääri. Gümnaasiumi järel jätkas ta kõrgkooliharidust, omandades 2013. aastal bakalaureusekraadi filmirežii ja televisioonis Hochschule Mittweida ülikoolist pärast õpinguid Hamburgi Medienakademias. AlexiBexi veebi kohalolu algas 2008. aastal tema YouTube'i kanaliga AlexiBexi. Ta haldab ka kanaleid xanderlein ja daddelautomat, kuid viimane on praegu mitteaktiivne. Tema populaarsus kasvas oluliselt alates 2010. aastast. Ta kombineeris ingliskeelseid laule saksa keelega, demonstreerides oma laulutalentigi ja pälvis tähelepanu USA laulude tõlkimise poolest saksa keelde. Kanalil on nüüd mitmesugust sisu, sealhulgas poliitiline kommentaar ja selgituslikud videod vormingutes nagu 'Erklärbär' ja 'So ein Scheiss'. Tal on YouTube'is üle 377 000 tellija. Alates 2014. aastast suhtleb ta ka Twitchi vahendusel oma publikuga, striimides mänge ja arvustades PC-komponente. AlexiBexi YouTube'i tegevusega seoses on ta laienendanud oma professionaalseid ettevõtmisi. Ta on töötanud häälnäitlejana teiste YouTuberite videotes ja oli NDR-CHECKer YouTube'i kanalil külalisspea märtsist 2015. aastal. 2017. aastal mängis ta ZDFneo teleseriaalis Neomaniacs doktor Mankowi rolli. Aprillist 2017 augustini 2021. aastani kaas-juhatas ta podcasti randomtainment, mis hiljem sai nimeks Alles Ladde. Ta on intervjueerinud tuntuid isikuid, nagu Angela Merkel aastal 2017 ja Tim Cook aastal 2018. AlexiBexi on olnud ka NRW1 raadiojaama häälekaamer ja omab ettevõtet Hamburgis. Varem kuulus ta Mediakraft Networki koosseisu ning oli nendega seotud kuni 1. juulini 2016, mil ta lahkus. Praegu on ta lepingus Divimove'iga. AlexiBexi on mitmete aastate jooksul, sealhulgas 2014, 2016, 2017 ja 2018 aastal, pälvinud Playawardsi ja Webvideopreis Deutschland auhindade nominatsioone.
Amy Roko on Saudi-Araabia koomik, rapper ja modell, kes sündis 1992. aastal. Ta sündis algselt Jeddah's, kuid veetis oma nooruspõlve kasvatades Riyadh's. Kuigi tema ametlik nimi pole avaldatud, kasutab ta pseudonüümina "Amy Roko". Tal on viis õde-venna ning ta tunnustab oma vanemaid huumoriandide edendamise eest. Roko jätkas kõrgharidust, omandades meditsiiniteaduste kraadi ja õppides meditsiini. Ta alustas karjääri videofragmentide jagamisega sotsiaalmeedias, nagu Vine, umbes 2014. aastal, tema esimene postitus ilmus sel aastal märtsis. Tema sisud kujutavad sageli naiste igapäevaelu Saudi-Araabias. Roko komöödiastiil keskendub suuresti naiste kogemustele Saudi-Araabias, puudutades teemasid, mida tavaliselt ei aruta avalikult, sealhulgas poliitikat ja religiooni. Ta liikus Vine'ist Instagrami ja hiljem TikToki, kiiresti populaarsust kogununa. 2019. aasta maiks oli tal Instagramis 1,3 miljonit jälgijat ja 2016. aasta detsembris ligikaudu 1,4 miljonit. See kasv võimaldas tal alustada sissetuleku teenimist kaubamärkide lepingutest juba 2016. aastal, mis lõpuks lubas tal 2018. aastal haiglast lahkuda. Alates sellest on ta saanud New Balance'i esindajaks ning aastast 2025 Maheerah esindajaks. Roko alustas ka räppimist aastal 2020, postitades muusikat YouTube'is ja andis oma esimese singli "Seebee" välja aastal 2022. Sotsiaalmeediast kaugemale on Roko laienendanud oma loomingulisi ettevõtmisi. Ta on Insomnia Recordsi loomingulisuse direktor ja tegi kaamera ees lühikese ilmuse Netflixi sarja *Dubai Bling* teises hooajas. Ta osales 2022. aastal Warner Brosi reaalsussaates *Dare to Take Risks* ning ilmus Benefit Cosmeticsi muusikavideos „GirlGang!”. Tema töö on pälvinud suurepärase tunnustuse; teda tunnustas BBC 100 Women 2016. aastal ja ta kandideeris 2022. aastal People's Choice Awardile keskpõllimaa sotsiaalmeedia staarina. Tal on Twitteris üle 70 000 jälgija. Roko kommentaar Saudi-Araabia ühiskonna kohta, sealhulgas kriitika valitsuse piirangute suhtes naiste suhtes – näiteks naiste juhteje õigus, mis kaotati 2018. aastal – on aeg-ajalt toonud kaasa ähvardusi ja isegi tema maja filmimise. Ta on kandnud hidžabit alates 11. eluaastast ja niqabi alates varasest 20ndatest, praktikat, mida ta kasutab oma identiteedi varjamiseks.
Ahmed Amin on Egiptuse näitleja, koomik ja telesaatejuht. Ta sündis 11. juulil 1980 Kuveidis vanemate töö tõttu ning kasvas üles Kairos pärast perekonna kolimist tema hariduse pärast sinna. Aastal 2002 lõpetas ta Helwani Ülikooli peenikunstide teaduskonna. Amin alustas oma professionaalset karjääri lasteajakirjandusega; aastatel 2005–2011 lõi ta koomiksiteraasiasarju, sealhulgas Bassant wa Diasty ja Qubtan Azzouz, ning töötas ka peatoimetajana Bassemis, lastele mõeldud ajakirjas, mida avaldati Saudi-Araabias. Need varasemad kogemused said aluse tema hilisematele koomilistele püüetele. Amin ši karjäär sai olulise hoo sisse veebivideote kaudu alates 2015. aastast, eriti sarja '30 sekundit' abil, mis satiiseeris erinevaid teemasid. Ta laiendas oma ulatust veelgi, olles telesaate 'Al Plateau' juhi ja mängides aastal 2017 seriaalis 'Al Wassiya' Semsemi rolli. Tema digisaade 'Al Familia' debüteeris aastal 2019, keskendudes pereprobleemidele, millele järgnes samal aastal telesaade 'Amin ja partnerid', kus oli 14 otsetõest saadust. 'Amin ja partnerid' teine hooaeg ilmus aastal 2020. Samuti mängis ta aastal 2020 Netflixi esimeses Egiptuse originaalseerias 'Paranormal' Refaat Ismaeli rolli, mis näitab tema kasvavat kohalolu peavoolumeedias. Peale näitlemise ja saatejuhi tööd tegeletakse Aminil ka sotsiaalsete küsimustega. Tema osalus ulatub advokaaditööni, kus ta on osalenud kampaaniaid toetades, mis annavad kasu Baheya Sihtasutuse rinnaväravastamise programmidele, ning teinud koostööd Egiptuse Tervishoiuministeeriumiga projektides koos WHO ja UNICEF-iga programmi '100 Miljonit Tervet Elu' raames. 2017. aastal juhtis ta Araabia Kinos ACA Auhindade galaüritust, esitades satiirilise monoloogi. Tema tööd teleekraanil on tunnustatud; ta sai 2017. aastal kahel korral Araabia Meedia Festivalidel parima komöödiaprogrammi auhinna. Hiljemalt on Amin uurinud Egiptuse kodanike käitumist läbi komöödia teatrikontserdil 'Amin ja Kompanii' (2019) ning teinud kameoettekandeid seriaalides 'Khallassana Bishiaaka' (2017) ja filmis 'Al-Kanz' (2017).
Adel Emam, Egiptuse näitleja, sündis 17. mail 1940 Kairoes. Tema täisnimi on Adel Mohammed Emam Mohammed Bukhariny, kuigi teda tuntakse ka Adel Mohammed Imam Mohamed Bokharini nime all. Ta pärneb vaest talupidajaperekonnast, algselt külast Shaha Dakahlia maakonna piirkonnas; tema isa, Mohamed Imam, oli politseiohvitser. Tal on vend, Essam Imam (produtsent), ja kaks õde, Iman Imam ja Mona Imam. Emam alustas oma kunstnikukarjääri 1960ndate alguses, esinedes algul ülikooli teatris, õppides samal ajal Cairo Ülikoolis põllumajandust. Ta mängis filmis 'Mina, tema ja see' (1963) tudengit. Varased rollid segasid komöödiat romantikaga, nagu näha filmides 'Minu juhataja' (1966), 'Mu naise au' (1967) ja 'Mu naine on džinn' (1968). Oluline pöördepunkt saabus 1973. aastal lavastusega 'Llantsijate kool', ja tema kuulsus suurenes oluliselt 1970ndate keskel. Kogu karjääri jooksul, mis algas 1960ndatel, on ta esinenud üle 103 filmis, 16 telesarjas, 11 näidendis ja raadiosarjas 'Palun ärge valesti aru saada' (1973) koos Abdel Halim Hafeziga. Adel Emam on tuntud oma tööga koomilistes, sotsiaalsetes ja poliitilistes žanrites. Talle on hüüdnimeks 'Al-Za'eem' (Liider) ning teda peetakse üheks kuulsamaks ja populaarseimaks näitlejaks Egiptuses ja Araabia maailmas. Tema rollid ühendavad sageli komöödiaga poliitilisi, romantikat ja sotsiaalseid teemasid ning mõned on tuntud oma julguselt, provotseerides arutelu olulistel sotsiaalsetel, poliitilistel ja religioossetel küsimustel. Ta mängis filmides, mis saavutasid 1980ndatel ja 1990ndatel rekordilisi kassatulusid, ahendades kinole ja teatrile, käsitledes sotsiaalseid ja poliitilisi küsimusi Araabia maailmas. Ta abiellus Hala El-Shalaqaniga 1960ndate keskel ning neil on kolm last: režissöör Ramy Emam (tema abikaasa on Yasmine), Sarah Emam (abielus Ahmed Mokbeliaga) ja näitleja Mohamed Emam (abielus Nouran Talaatiga). Tal on kaheksa lapselast. Jaanuaris 2000 nimetas Ühendatud Rahvaste Organisatsioon ta UNHCR heatahtaja saadikuks. Adel Emam on pälvinud arvukalt elutööpreemiaid ja autasusid.
Ta sündis 12. oktoobril 1983 Aranthangis, Pudukottais, Tamil Nadu osariigis. Tema kasvatamises oli arvestatav Aranthangi valitsuse keskkooli käimine ja hiljem JJ College of Arts and Science'i külastamine Pudukottais. Nisha on India kodakondsusega ja tema seos sünnipaigaga peegeldub tema lavanimes, Aranthangi Nishas. Ta alustas karjääri esinedes üle 800 lavanäitusel koomikuna, kinnistades end meelelahutustööstuses. Nisha näitlejakomöödia andekus sai laiemat tunnustust, kui ta osales Kalakka Povathu Yaarus, saades 2015. aastal esimese kohajääja ja seejärel samal aastal viienda hooaja teise kohajääja. Ta debüteeris filmis Kalakalappu 2 aastal 2018, millele järgnesid rollid mitmes filmis, sealhulgas Maari 2 (2018), Irumbu Thirai (2018), Kolamaavu Kokila (2018) ja Seemaraja (2018). Tema näitlejakirjelduses on ka esinemised Hostel'is (2022), Thiruchitrambalam'is (2022), Trigger'is (2022) ja Aneethi's. Nisha osales 2020. aastal 70 päeva jooksul Bigg Boss Tamil'is (neljas hooaeg). Ta kasutab sageli sotsiaalmeediat ja osales koos mehega 'Mr. and Mrs. Chinnathirai' üritusel. Peale näitlemist ja komöödiat demonstreerib Aranthangi Nisha pühendumust kogukonna teenistusele. 2023. aastal pakkus ta abikogukonda ja valmistas toite inimestele, keda tabas tsüklon Michaung Tiruchirappallis. Ta kasutab ka sotsiaalmeediat abi otsimiseks piirkondadele nagu Madipakkam ja Pallikaranai. Nisha on abielus Riaz Aliga alates 10. oktoobrist 2010 ja neil on kaks last, Harshath Riaz ja Safa Riaz. Stand-up koomikuna jätkab ta publiku meelitamist ning toetab Tamil filmi- ja telemaastikku.
Angelo Duro, kes sündis 1982. aastal Palermos, on itaalia stand-up koomik, näitleja ja teleisiksus. Ta alustas karjääri aastal 2010, kui Davide Parenti, telesaate "Le Iene" peakorraldaja, avastas ta stand-up esinemise ajal ja palkas programmi. Töölepinguga "Le Iene" korespondendina osales Duro segmentides nagu "Nuccio Vip" ja "Il cantante senza pubblico". Samuti tegi ta lühikese kameo episoodis teleseriaalist "Squadra antimafia - Palermo oggi" aastal 2011. Duro komöödiastiili iseloomustab äärmine poliitiline ebakorrektsus ja pidev provokatsioon, mida sageli kirjeldatakse kui 'kütkuse meistrit'. Tema keelt peetakse sageli räpasedeks. Ta debüteeris näitlejana 2016. aastal Fabio De Luigi filmi *Tiramisù* osalises. 2017. aastal esitles ta oma ühemehelise etendust *Perché mi stai guardando?*, mis võitis kiiresti populaarsust mitmete väljamüüdud etendustega ja positiivsete arvustustega. Etendus Teatro Manzonis Milanos edastati hiljem kanalil Italia 1. Duro on avaldanud arvamusi paljude teemade kohta, sealhulgas soost, homoseksuaalsusest, kirjaoskamatuse ja kriitika kohta; ta väidab ka, et on uhke selle üle, et ei sündinud naiseks ning eelistab ühiskonda, kus on rohkem geisid. Elanete esinemiste peale on Duro laienendanud oma loomingulist tegevust. Ta avaldas oma esimese raamatu, *Il piano B*, aastal 2018. Seda kirjeldati tema 'halvimana' küljena. Veebruaris 2023 esines ta 73. Sanremo muusikafestivalil, tekitades skandaali. Duro valmistub praegu neljanda tuuri jaoks, mis algab 19. veebruaril 2025 Baris, Apulias, Teatro Teami teatris, uue saate nimega "HO TRE BELLE NOTIZIE". See järgneb tema eelmisele tuurile “Sono cambiato,” mis sisaldas üle 120 väljamüüdud esituse nii Itaalias kui ka välismaal. Duro firma, Da Solo Produzioni, toodab tema tuure. Ta on praegu suhetes näitlejanna Marilù Pipitone'iga ja identifitseerib end ateistina. Tema teine raamat, *Come diventare stronzi ed essere amati*, peaks ilmuma aastal 2025.
Ambra Angiolini on itaalia näitleja ja laulja, sündinud Roomas 22. aprillil 1977 Alfredo Angiolini ja Doriana Comini perekonnas. Tal on kaks vanemat õde, Barbara ja Andrea. Tema karjäär algas 13-aastaselt kaamera ees Fantastico telesaates 1990. ja 1991. aastal. Varaseks tunnustuseks oli osalemine Bulli e pupe 's 1992. aastal, kus ta esitas Claudio Baglioni loo 'Poster', ning seejärel telesaate *Non è la RAI* juhiroll aastatel 1992–1993, mis suuresti aitas kaasa tema profiili tõusule. Non è la RAI saates viibimise ajal alustas Ambra Angiolini lauljakarjääri, andes aastal 1994 välja singli 'T'appartengo'. See viis tema esimese albumi T'appartengo ilmumiseni, mis saavutas märkimisväärset edu, müütes 800 000 eksemplari ja teenides kaheksa platinaalbumit ning ühe kuldrekordi. Ta jätkas muusikat andmist, kus Angiolini (tuntud ka kui Angelitos ) ilmus 1996. aastal, Ritmo vitale 1997. aastal (millele järgnes hispaaniaversioon 1998. aastal) ja InCanto 1999. aastal. Tema muusikalised ettevõtmised hõlmasid ka esinemist Viña del Maris rahvusvahelisel laulufestivalil Tšiilis veebruaris 1997 ja osalemist muusikalis Emozioni aastal 2001. Ta juhtis arvukalt teisi telesaateid, sealhulgas Generazione X , Super ja Sanremo Top 1997 . Ambra Angiolini alustas filminäitlejana karjääri debüüdirolliga filmis *Saturn vastamisi* (2007). See roll osutus määravaks, tuues talle Davide di Donatello parima naispeosiiskiüri auhinna, Nastro d'Argento parima naispeosiiskiüri auhinna, Ciak d'oro ja Globo d'oro aastal 2007. Seejärel on ta esinenud mitmes filmis, sealhulgas *Must ja valge* (2008), *Eritud* (2011), *Viva l'Italia* (2013), *Kas sa mäletad mind?* (2014) ja *Valik* (2015). Aastal 2022 sai ta teise Nastro d'argento auhinna töös *Le fate ignoranti*. Ta elas Francesco Rengaga alates määramata kuupäevast kuni aastani 2015 ning neil oli kaks last: Jolanda (sündinud 2004) ja Leonardo (sündinud 2006). Aastatel 2017–2021 oli tal suhe Massimiliano Allegri'ga.
Aisling Bea, keda sündis Aisling Clíodhnadh O'Sullivanina 16. märtsil 1984, on iiri näitleja ja koomik. Professionaalselt kasutab ta perekonnanime 'Bea,' mis on au andeks tema isale, Brian O'Sullivanele, kes sooritas eneseõigustamise, kui ta oli kolmeaastane. Tema kasvatamine Co Kildares mõjutab tema praegust stand-up’i materjali, mis sisaldab sageli lugusid kasvamise kohta isa puudumisel. Bea sai ametliku hariduse, õppides prantsuse keelt ja filosoofiat Trinity College Dublinis ning hiljem käies London Academy of Music and Dramatic Art'is (LAMDA). Bea karjäär on hõlmanud televisiooni, raadiot ja otsetäitmisi. Olles sageli osalenud paneelprogrammides, sealhulgas QI ja 8 Out of 10 Cats, tuntakse Aisling Beat ka regulaarselt 'Taskmaster'is, kus ta esines viiendas seerias 2017. Tema karjääri oluline varajane saavutus oli So You Think You're Funny auhinna võit Edinburghi festivali Fringe'il aastal 2012. Bea koostas nii stsenaariumi kui ka juhtis BBC Radio 4 komöödiasarja 'Micks and Legends,' mis esmakordselt õhus 2012. aastal ja seejärel uuesti 2015. aastal. Komöödiasarja 'This Way Up,' mille loojaks, stsenaariumi kirjutajaks ja staarina ta tegutses, edastati aastatel 2019–2021. Bea esines ka Netflixi stand-up spetsiaalis, mis ilmus 2018. aasta lõpus, kinnistades veelgi oma positsiooni komöödimaailmas. Praegu on Aisling Bea oma esimesel stand-up tuuril, 'Vanem kui Jeesus,' mille kohta on positiivseid arvustusi avaldanud väljaanded nagu The Guardian, The Irish Examiner ja The Times. The Guardian kirjeldab seda kui "pehmet show'd, mis naudib eakust," samas kui Irish Examiner märkis tema ühendust publikuga Corkis. Ta on tuuri raames esinenud sellistes kohtades nagu Vicar Street. Bea professionaalseks esindajaks on Emily Hargreaves Multitude Media juures, Hannah Chambers Chambers Management Ltd juures, Livi Shean Independent Talent juures ja Rachel Rusch CAA juures. Tulevikus on ta kavas mängida sci-fi trilleris 'Starman' (2026) Brendan Fraseri ja Jeff Danielsi kõrval ning Amazon MGM romantilis-komöödiates 'Hello & Paris' (2026) Kate Hudsoni ja Javier Bardemi kõrval. Jaanuaris 2024 oli ta komiik 'LOL: Last One Laughing Ireland' saates, ja juuni 2024 seisuga ootab ta oma esimest last partner Jack Freemaniga.
Andrés Hurtado, hüüdnimega Chibolín, töötas koomikuna, tantsijana, produtsendina, ärimehena ja telejuuhitjana, pärit Peruuist. Andrés Avelino Hurtado Grados sündis 31. jaanuaril 1965 Callao linnas, Peruu, ja on seitsmest õest noorim. Tema vanemad on Andrés Hurtado Morzán ja Olga Grados Bravo. Ta käis Colegio San Antonio Marianistas ja Salesiano katoliku koolis. Hurtado alustas oma karjääri klaunina umbes neljateist aasta vanuselt, võttes lavanimeks Chibolín. Enne seda tahtis ta algselt vaimulikuks saada ja oli altaripoiss, kuid majanduslikud raskused sundisid teda need püüdlused hüljama. Ta töötas puhastajaks enne ringikoolgruppi 'El Principito' liitumist tantsijana 1970ndate lõpus kuni 1980ndate alguseni. Gisela Valcárcel aitas tal 20. sajandi lõpus televisiooni maailma siseneda ning ta saavutas kiiresti kuulsuse imiteerimise ja komöödiakavade kaudu, sealhulgas varajane roll Liza Minnelli jäljendajana 'Naeru ja Salsa' saates 1980. aastal. Ta on enim tuntud rollide poolest seriaalides 'Risas y salsa' (1994-1996), 'Risas de América' (1997-1999) ja 'Atrévete con Andrés'. Aastatel 2014–2024 juhtis Andrés Hurtado, keda tuntakse ka nimega Chibolín, saadet 'Porque hoy es sábado con Andrés,' millel oli filantroopne eesmärk. Hurtado parodeeris isikuid nagu Keiko Fujimori, Camucha Negrete ja Yola Polastri. Ta on juhtinud ka teisi saateid, sealhulgas ‘JB’ (1991-1992), ‘Atrévete con Andrés’ (1999-2000) ja ‘A reír’ (2003-2004). Oktoobris 2024 mõisteti ta 18 kuuks vahi alla mõjuvõimu kuritarvitamise, aktiivse korruptsiooni ja rahapesu eest, millega seotud süüdistused olid seotud kohtulikku skandaali perekond Siuchoga ja prokurör Elizabeth Peraltaga. Praegu viibib ta Lurigancho vanglas.
Andreu Buenafuente Moreno on hispaania humorist, saatejuht ja produtsent. Ta sündis 24. jaanuaril 1965 Reuses. Tema vanemad on Juan Buenafuente, kes mängis jalgpalli Club de Futbol Reus Deportiu meeskonnas ja esines amatöörina, ning Teresa Moreno, kes töötas tekstiilitööstuses. Tema isa on pärit Reusist, samas kui ema pärineb Lorcast. Buenafuente mängis ka lühikest aega jalgpalli Reus Deportiu meeskonnas. Buenafuente’i karjäär sai alguse 17-aastaselt (1982) Radio Popular Reus’is (COPE), kus ta töötas spordiosa juures. Ta jätkas oma komöödiatalente arendamist, esinedes 1992. aastal mitmes telesaates režissööride Mikimoto, Arús ja Sardà juhendamisel. 1997. aastal juhtis ta 'El Terrati' SER Catalunya raadios, võites Onda auhinna parima kohalikku raadiosaate eest. Samal aastal asutas ta El Terrati, tootmisettevõtte, mille eesmärk oli kaasata kaastöölisi. Seejärel esitles ta suvel 2002. aastal Cadena SER-is 'La isla de los mosquitos'i. Ta juhtis mitmeid edukaid saateid TV3-s, sealhulgas 'Sense Títol’it (1995–1998) ja 'La cosa nostra’t (1999–2000). Buenafuente’ telekast tööd hõlmab saate 'Buenafuente' juhatamist Antena 3 kanalil aastatel 2005–2007, kogemus, mis tõi talle 2006. aastal veel ühe Onda auhinna. Saate märkimisväärne osa oli tegelaskuju 'el Neng de Castefa', ja 2007. aastal esindas tegelane Rodolfo Chikilicuatre Hispaniat Eurovisioonil. Ta on kaasa töötanud sarjas 'Pelotas'. Ta juhtis Goya auhindu 2010. ja 2011. aastal ning uuesti koos Silvia Abrili 2019. aastal. Muude saatejuhirollide hulka kuuluvad 'Com va la vida?' Eduard Punseti käsutuses 2011. aastal ja 'Buenas noches y Buenafuente' Antena 3 kanalil 2012. aastal. Aastatel 2013–2015 juhtis ta 'En el aire’t La Sexta kanalil. Alates 2016. aastast on ta juhtinud 'Late Motiv’i Movistar+ kanalil, kus sageli teevad kaasa teised koomikud kuni 2021. aasta lõpuni. Praegu kaas-juhib ta koos Berto Romero podcasti 'Nadie sabe nada'.
Albaania
1
Armeenia
2
Argentina
36
Austria
27
Austraalia
52
Aserbaidžaan
1
Bangladesh
1
Belgia
13
Bulgaaria
57
Benin
2
Boliivia
1
Brasiilia
27
Valgevene
2
Kanada
125
Kongo Demokraatlik Vabariik
3
Šveits
17
Elevandiluurannik
1
Tšiili
15
Kamerun
1
Hiina
8
Colombia
4
Kuuba
4
Tšehhi
7
Saksamaa
188
Taani
17
Dominikaani Vabariik
1
Alžeeria
2
Ecuador
2
Eesti
5
Egiptus
10
Hispaania
74
Etioopia
1
Soome
15
Prantsusmaa
214
Ühendkuningriik
365
Gruusia
1
Ghana
3
Kreeka
18
Guatemala
1
Horvaatia
2
Haiti
1
Ungari
7
Indoneesia
23
Iirimaa
31
Iisrael
10
India
47
Iraak
3
Iraan
6
Island
4
Itaalia
136
Jamaica
1
Jaapan
37
Keenia
3
Lõuna-Korea
20
Kasahstan
3
Liibanon
5
Sri Lanka
1
Leedu
1
Läti
1
Maroko
17
Myanmar (Birma)
1
Malta
1
Malawi
2
Mehhiko
28
Malaisia
7
Nigeeria
19
Nicaragua
2
Holland
2
Norra
12
Nepal
3
Uus-Meremaa
9
Peruu
2
Filipiinid
35
Pakistan
7
Poola
8
Portugal
7
Katar
1
Rumeenia
1
Serbia
4
Venemaa
9
Saudi Araabia
4
Rootsi
101
Singapur
3
Sloveenia
4
Slovakkia
2
El Salvador
1
Süüria
1
Tai
2
Tuneesia
4
Türgi
5
Taiwan
1
Ukraina
11
Uganda
7
Ameerika Ühendriigid
213
Uruguay
4
Usbekistan
1
Venezuela
5
Vietnam
1
Lõuna-Aafrika Vabariik
3
Zimbabwe
1