Andreas Obering
Pseudonüümi Der Obel all ilmuv Andreas Obering töötab Saksamaal koomiku, näitleja, muusikuna ning on ka SPD kohaliku poliitika liige.
Pseudonüümi Der Obel all ilmuv Andreas Obering töötab Saksamaal koomiku, näitleja, muusikuna ning on ka SPD kohaliku poliitika liige.
Käthe Lachmann on saksa koomik, stand-up artist ja autor. Sündinud 23. veebruari 1971 Reutlingeni linnas, veetis ta lapsepõlve Schwäbische Alpi jalamil, kasvades Eningeni läheduses Reutlingeni juures. Tema kasvatamises olid olulised välitegevused nagu kuuride ehitamine, jalgpallimängimine ja rullsuusatamine. Gümnaasiumi järel kolis ta Hamburgi, sest armus linna ja soovis olla kaugel oma kodulinnast. Filosoofiat õppis mõned semestrid, kuid on juba 20 aastat esinenud koomikuna laval, saades inspiratsiooni Otto ja Monty Pythoni huumorist. Lachmann alustas karjääri 1990ndate alguses, esitades oma esimese sooloettekande 'Esst mehr Obst' aastal 1995. Ta võitis kiiresti tuntuse telesaadetel nagu 'Quatsch Comedy Club,' 'Ottis Schlachthof' ja 'Harald Schmidt Show.' Tema komöödiastiil on tuntud Elke Schmitti tüübi kehastamise poolest, häälilooja, kellel on ülistatav maneer ja naiivne võlu, samuti Ottfried Fischeri ja Ulla Schmidti paroodiate poolest. Ta väidab ka olevat ainus inimene, kes oskab 'nasengitarre' (nina kitarri) mängida. Ta võitis NDR 2-Comedy-Preisi aastal 1996 ja Publikumspreisi Prix Pantheonil Bonnis aastal 1999, saades mitmeid auhindu, sealhulgas Elke Schmidti karakteri eest. Tema programmide hulka kuuluvad 'Moussaka im Wigwam' (1998), 'Andere lassen sich piercen' (2001) ja 'Sitzriesen auf Wanderschaft' (alustades 2002), mida ta regulaarselt Saksamaa üle ringreisil käis. Kuigi Lachmann saavutas märkimisväärset edu selliste saadetega nagu 'Ein zweigleisiges Pferd' (2007-2010) ja parimate momentide programm 'Ten Years Laughter' (2006), on ta seisnud oluliste väljakutsetega ärevuse suhtes. Ta võitles aastasete aastaid paanikahoopidega, tõugedades lõpuks 2015. aastal lavalt ärevushäire tõttu, tühistades esinemise Brühli linnas ja kaaludes oma komedia programmi täielikku lõpetamist. Ta läbib praegu süvapõhjalikku psühhoteraapiat, praktiseerib mõtlemisharmoniseerimise tehnikat ja võtab ärevust vähendavat ravimit, eesmärgiga lõpuks ravimiteta olla. Vaatamata laual esinemise lõpetamisele ilmub ta nüüd lugemistel, saatesaadetes ja intervjuudes, avalikult arutledes oma kogemusi ärevushäiretega, nagu näha saates 'Der Kölner Treff.' Tema hiljutine raamat "Keine Panik, liebe Angst," ilmus umbes nädal enne artikli avaldamist, kirjeldab neid kogemusi ja on mõnede lugejate poolt kirjeldatud kui abiks. Ta on 46-aastane ja tunneb end rohkem motivaatorina kui nõustajana.
Mark Britton, kes sündis 17. septembril 1958 Rintelis, Alam-Saksi osariigis, on Briti koomik ja näitleja, kes praegu elab 68-aastaselt. Ta veetis oma nooruspõlve Basingstoke'is, Inglismaal, inglise psühhoanalüütiku ja ameerika näitlejanna pojana. Kooli lõpetamise järel alustas ta esmalt näitlejakarjääri, töötades kaks aastat Brighton Theatre Royalis. See varajane kogemus, koos hilisemate näitlenõuete, pantomimi ja klounidega Londonis ja Pariisis, pani aluse tema tulevasele karjäärile koomikuna. Ta veetis ka aasta õpetades inglise keelt Sudaanis, demonstreerides mitmekülgset valikut professionaalset tegevust enne täielikku pühendumist kunstile. Brittoni koomiline teekond algas 1984. aastal, kui ta asutas koos Krissie Illingiga komedia duo Nickelodeon. Nickelodeon esines rahvusvaheliselt enne Saksamaale asustumist varajastel 1990ndatel, mil Britton kirjutas selliseid töid nagu 'Jõulilõuna kahele' ja 'Suured armastajad ajaloos'. 1995. aastal siirdus ta Saksamaal soolosele stand-up komedia tuurile, käivitades oma esimese programmi 'Comedy Solo'. Tema hilisemad programmid, nagu 'Apachen à Go-Go' (1998) ja 'Loomastik' (2005–2008), segasid stand-upi teatrielementidega ja visuaalse teatriga. Ta esitles ka 'Üks inglane Kölnis' (2005–2006), programmi, mis kombineeris lugemist ja stand-up’i, ning tuuris '3 Härra' (2006) koosseisus Steve Rawlingsi ja Ken Bardowicksi kõrval. Brittoni töö hulka kuulub näidendi 'Taevas' kirjutamine, mis esilinastus 2000. aastal, ning 'Ein Feierabend für Eltern' kaasautorlus ja lavastamine 2008. aastal. Brittoni praegune töö keskendub kabaree stiili ühendamisele Briti stand-upiga, mille näiteks on tema käimasolev programm 'Zuhause bei Britton' (alates 2009. aastast). Ta on tuntud ka oma sooloetenduse "Apatschen á Go-Go - A Comedy über Sex, Drugs und Staubsauger" poolest, kus esinevad tegelased Mark, Gary ja Janis, kes kasvasid üles Basingstoke'is. Seda etendust, mis toimub Renessansiteatris, kujutab nende elusaateke vahemikus kuus kuni kolmkümmekähe aasta vanusena ning sisaldab pantomiimi elemente. Ta kehastab kõiki kolme peamist tegelast ja kasutab minimaalselt rekvisiite, tuginedes jäljendamisele, žestidele, heliefektidele ja improviseerimisele. Pärast 30 aasta pikkust karjääri teatris ja televisioonis töötab Britton praegu GHS-is Zülpichis MPT-na (mentaalne tervise praktik), arendades ja juhendades töötubasid, mis ühendavad psühholoogiat, teatritubasid ja esitustehnikaid. Avaldatud teoste hulka kuuluvad 'Ein Englishman in Köln' (2004) ja 'Forever Jungs' (2014), mis tõestavad tema mitmekülgsust kirjaniku ja koomikuna.
Martin Klempnow on Saksamaal tegutsev näitleja, koomik, saatejuht ja häälenäitleja. 2009. aastal sai temast Dennise esindus Hürthist de r-ülekandes Switch, mis oli suuremale publikule tuntud.
Martin Rassau on saksa kabareeartist ja koomik Franconiast (Frankenist), sündinud 3. jaanuaril 1967 Fürthis. Ta kasvas seal üles ja elab praegu seal. Algul pidas ta end Volker Heißmanni konkurendiks, kuid hiljem moodustasid nad edukat partnerlust. Rassau esineb sageli Volker Heißmanniga duo 'Heißmann & Rassau' nime all, mis on tuntud igapäevaelust ammendava huumoriga. Nende stiil on peamiselt karvane ja kasutab fränkimaalt dialekti, sageli koos kiirhõõrse huumori, pöördumisega publiku poole ja nendest endast natukene põlgamise ning naeruvääristamisega. Alates 1996. aastast ilmusid nad regulaarselt kohalikku raadiot 'Die Kaltengrubers' (Külmkaevikud) nime all, esitades koomilisi sketše. Nad on ka tunnustatud selliste tegelaskujudena nagu Waltraud ja Mariechen, eriti 'Fastnacht in Franken' (Frankeni pidupäev) saates alates 1997. aastast. Rassau on koostööd teinud Bernhard Ottingeriga, uurides selliseid teemasid nagu mehed, kes kogevad keskeas kriisi programmis "Kerle auf Kur - Männer, Schnupfen und andere Wehwechen" (Kärbeste kuurort – mehed, noed ja muud haigused), kus nad käsitlevad kannatavate meeste teemat. Rassau on teatriärimees; ta ja Heißmann avasid 1991. aastal Nürnbergis väikese lavalava ning asutasid peagi 280 istekohaga Kleine Komödie Fürthi (Fürthi väike komöödiateater). 1998. aastal asutasid nad Fürthis Comödie Fürthi teatri. Nad produtseerisid ja levitasid aastal 2000 komöödiafilmi ’6 auf See’ (6 merel). Aastatel 2006–2015 olid nad regulaarne osa Andy Borgi 'Musikantenstadl' saateprogrammist. Rassaule on antud mitmeid tunnustusi, sealhulgas eriauhind esimesel Bavaria murrepreemia galal märtsis 2017 ja Bavaria teeneteorden 27. juunil 2018. Nad nimetati aastal 2018 Bavaria kultuuripärandiajakasvandajateks. Aastal 2024 saavad Rassau ja Heißmann Müncheni karnevaliseltsi Narrhalla Karl-Valentin-ordeni.
Matthias Egersdörfer, kes sündis 28. detsembril 1969. aastal Nürnbergis, Saksamaal, on mitmekülgne saksa kunstnik, kes töötab kabareeartistina, koomikuna, näitlejana, muusikuna ja kirjanikuna. Ta kasvas üles Nürnbergi piirkonnas ja elab praegu Fürthis. Tema taustas on laialdaselt akadeemiline õping; ta õppis saksa filoloogiat, teatrikunsti ja filosoofiat. Lisaks õppis ta maali Nürnbergi Kunstiakadeemias, lõpetades magistriõppe Peter Angermanni juhendamisel. Egersdörferi karjäär sai hoo sisse 2003. aastal, kui tema lühifilm 'Der Schüler' pälvis Saksamaa lühifilmiauhinna. 2004. aastal esitles ta oma debüütsolaoprogrammi 'Der Alleinunterhalter,' ja 2005. aastal tegi koostööd Heinrich Filsneriga lavaprogrammi 'Mündlich' raames. Alates 2006. aastast on ta regulaarne esineja Quatsch Comedy Clubis. Tema sooloprogrammid 'Falten und Kleben' (2007) ja 'Ich mein’s doch nur gut' (2010) said suurepäraste hinnangute osaliseks, tuues talle auhindu nagu Hamburger Comedy-Pokal, Großer Kleinkunstfestivali žürii auhind ja Nuremberg’i stipendium 2008. aastal. Ta on pälvinud ka Bavaria ja Austria kabareeauhinnad ning Wolfram-von-Eschenbach-Preis’i 2024. aastal. Lisaks soolopäevale on Egersdörfer tuntud oma panuseks bändis Fast zu Fürth, mis ühendab komediat ja muusikat, ning koostööst rahvamuusikaansambliga Gankino Circus alates 2017. aastast. Ta on ka aastatel 2015–2022 esinenud fränkikese "Tatort" sarjas Michael Schatzina, kes on kohtumõistmise peadirektor. Tema kunstilised uuringud ulatuvad kirjanduse juurde, kus ilmus tema esimene romaan 'Vorstadtprinz' aastal 2019. Tema esinemisi iseloomustab verbaalne stiil, mis paljastab silmakirjelduse, eelarvamused ja inimviha, tihti hägustades piire reaalsuse ja fiktsiooni vahel. Ta valmistub praegu uue programmi nimega "langsam" (aeglaselt), mis esietendub aprillis 2025 'Die Sünde's Weidenis, rõhutades aeglastust nii kõnes kui ka jutustamises. Samuti on ta planeerinud pidada arutelu kunsti ja õppimise teemal 3. juulil 2026 Saksa Rahvusmuuseumis Nürnbergis.
Matthias Jung on saksa koomik ja autor. Sündinud 16. juunil 1978 Bad Kreuznachis, kasvas ta Hüffelsheimis üles. Teda kirjeldatakse Saksamaa naljakaimana noorsoo eksperdina ja tuntakse Saksamaa ‘naljakaimana puberteediekspertina’. Jungil on pedagoogikraadiplom (Diplom-Pädagoge), mis mõjutab tema tööd. Ta alustas lavakarjääri kabareeartistina aastal 2005 ning tema lavakarjäär sai ametliku alguse aastal 2006. Tema komöödiastiil ühendab endas kogemust, ekspertiisi ja teravat huumorit. Aastatel 2014–2015 juhtis ta raadio RPR1-s igapäevast komöödiasaadet. Ta andis oma debüütalbumi 'Der Urlaubschecker' välja aastal 2015, millele järgnes 'Generation Teenietus' aastal 2016. Ta esineb regulaarselt, ollesgi turneerinud oma 'Generation Teenietus' programmini aastal 2016 ja praegu turneerib oma 'Chill mal' programmini alates 2018. aastast. Jungi töö keskendub pere- ja puberteedikoolitusele, pakkudes vastuseid vanemaid puudutavatele küsimustele. Tema raamat 'Chill mal – am Ende der Geduld ist noch viel Pubertät übrig!' (Chill out - at the end of patience there is still a lot of puberty), ilmus aprillis 2018 ja sai SPIEGELi bestselleriks, püsides nimekirjas mitu kuud. Oktoobris 2019 ilmus tema raamat "We Won't Get Together That Embarrassingly Anymore – The Puberty Book for Parents) (Me ei kohtu enam nii häbelikult – puberteediraamat vanematele). Ta esineb regulaarselt SWR-i programmides ja juhib raadiokomöödikat 'Eltern fragen – Jung antwortet,' SWR3-s. Teda kirjeldatakse kui "kandlikkuse juhendit," mis on lähedane igapäevaelule, vanematele ja puberteedi seiklustele. Tema deviis on "Chill mal. Lieber glücklich als perfekt!" ("Chill out. Better happy than perfect!") (Rahusta end. Ole õnnelikum kui täiuslik!). Ta esitab lüürikaslammi nimega “Deine Zukunft – Lach Dich Schlau!” koolides ja modereerib ‘Science Slams’ erinevates linnades.
Max Giermann, keda sündis 24. oktoobril 1975 Freiburg im Breisgaus, on saksa koomik ja maalikunstnik. Tema pere juured on Greifswaldis, kuigi tema isa vanavanemad lahkusid Ida-Saksamaalt 1953. aastal ja asusid Bad Homburgi. Ta lõpetas Berthold-Gymnasiumi Freiburgis 1995. aastal ja soovis algselt õppida kunstnikuks. Noorena kodust lahkunud, kolis ta Berliini näitleja ja hiljem režissööri ambitsioonidega. Giermanni varajane õpetus sisaldas meedia kunsti õpinguid Karlsruhe'is, mille ta lõpetamata jättis, ning Ernst Busch Draamiallikooli külastamist Berliinis aastatel 1997–2001. Sel ajal õpetas talle klounid Georgo Peugot ja ta esines temaga Max Millioni nime all. Peugoti surma järel juhtis Giermann kuni 2008. aastani Comedy Kids klounigruppi. Alates 2004. aastast on ta keskendunud peamiselt komöödiale. Giermann on tuntud paljude tegelaste, sealhulgas Stefan Raabi, Dieter Bohleni, Johann Laferi, Sigmar Gabrieli, Donald Trumpi, Klaus Kinski, Robert Habecki ja Karl Lagerfeldi imiteerimise ja paroodiate poolest. Ta esines regulaarselt RTL saate "Frei Schnauze" -s kuni 2022. aastani, mil ta alustas selle saatmise juhirolli uuesti, ning kuulus ProSiebeni saatesse "Switch reloaded" märtsist 2007; see saade sai 2013. aastal Grimme auhinna. Ta juhtis "Granaten wie wir" -t aastal 2009 ja 2010 ning esines oma otseülekande programmi "Wer denn sonst?!" -ga aastal 2011 ja 2012. Giermann on esinenud Harald Schmidti hilisõhtuses saates ja ZDF improvisatsioonikomöödiasaates "Durchgedreht!". Ta võitis Saksa Komöödia auhinna parima näitrijana aastal 2009, Romy auhinna aastal 2009 ning "LOL: Last One Laughing" teise hooaja aastal 2021. Ta on olnud ka kohtunik saates "Die Puppenstars" ja juhtinud "Einstein Junior" -t. Rupert Marmelade IV mängufilmis "Die Gangster Gang". Giermann, kes elas Kölnis kuni jaanuari 2024. aastani, elab nüüd Freiburgis ja pühendub üha rohkem maalimisega tegelemisele, kirjeldades oma kunstiteoseid abstraktse ja mitte-representatsioonilise kunstina.
Michael Altinger on saksa kabareeartist ja muusik, sündinud Landshutis 20. novembril 1970. Tuntud oma omapärase ja mängulise iseloomu poolest, jälgib ta igapäevaelu ning leiab huumori inimeste tegudes ja sõnades. Altingeri komöödiastiil on sotsiaalselt kriitiline, eneseironiline ja musikaalne, sageli kaasates muusikat koostöös selliste kitarristidega nagu Andreas Rother. Kogu karjääri jooksul on Altinger osalenud erinevates telesaadetes ja lavastustes. Aastatel 2000–2011 oli ta näitleja ja autor komöödiasarjas 'Die Komiker des Bayerischen Rundfunks.' Ta oli Münchner Lach- und Schießgesellschaft’i liige aastatel 2002–2003 ning on esinenud väiksemates rollides telesarjades nagu 'Die Rosenheim-Cops,' 'München 7' ja 'Der Kaiser von Schexing.' Ta ongi 2008. aastal turneenud Alexander Liegliga programmi 'Tote zählen keine Schafe' nime all ning esitanud samal aastal Liegliga programmi 'Platzende Hirsche.' Alates aprillist 2008 kuni juulini 2012 juhtis ta Bavaria Televiisioonis 'Altinger mittendrin'i. Alates maist 2012 on ta regulaarne külaline saates 'Ottis Schlachthof' ja koos Christian Springeriga kaasa teinud järjeprogrammi 'Schlachthof' alates märtsist 2013. Altingeri praegune lavaprogramm kannab pealkirja "Viimane Testosterooni Tass." Ta esitab “schlachthof’i” igakuuliselt Müncheni Schlachthofis, kus salvestusi tehakse teisipäeviti. Piletid "schlachthof’ile" maksavad ettetellimisel 29,50 € ja sissepääsul 35,00 €. Ta on pälvinud auhindu, sealhulgas Passau Scharfrichterbeili ja Bayerischer Kabarettpreisi. Alates juulist 2023 on ta Alexander Liegliga koos tegema saadetes "Rampensäue, frisch geschlachtet!". Uus telesaade "ALTINGER" linastub 15. oktoobril 2026 kell 22:00 BR Fernsehenis, kus on intervjuud tuntud külalistega, ülevaade nädalast Baierimaal, sketšid ja Altingeri bändi muusika. Ta on alates 2013. aastast koos Christian Springeriga juhtinud BR saadet "schlachthof" ning loodab saavutada reitinguid, mis oleksid võrreldavad 1980ndate saatega "Wetten, dass ..?".
Olaf Böhme, kabareeartist ja näitleja, sündis 23. septembril 1953. aastal DreSDeniS. Tema loomingu määravaks kujuks oli "Pahuksis Sakslane," tuntud ka kui "Der Betrunkene Sachse." Böhmet peetakse oluliseks osa Saksi kultuuriajaloos ja populaarseks kabareeartistiks DreSDenis. Ta elas aastast 2001 Klipphausen-Kleinschönbergis DreSDeni lähedal. Böhme varasemat elu isendas matemaatika andekust; ta sai gümnaasiumi lõputunnistuse aastal 1972 ja osales kolmel Rahvusvahelisel Matemaatika Olümpial, võites kaks hõbemedalit ja ühe pronksmedali. Ta õppis matemaatikat Dreysdeni Tehnilise Ülikooli ja Kiievi ülikoolis aastatel 1972–1978, lõpetades 1983. aastal doktorikraadi tõenäosusteoorias. Alates 1980. aastast hakkas ta ka luulet ja lühiproosat kirjutama. Aastatel 1985–1990 tegeles ta 'Spielbrett'i rühma kaudu vabateatri ja filmimaailmaga ning aastatel 1996–1996 oli ta Dreysdenis 'teater 50' direktor. Alates 1988. aastast tegi lühifilme Stefan Martini koostöös. Böhme sai tunnustust kabareeartistina, eelkõige iseloomu „Pahuksis Sakslane“ kaudu, esinedes sooprogrammides nagu „20 aastat Pahuksis Sakslast“ 2011. aastal. Ta lõi ka teisi programme ja lavastusi, mis kajastasid tema eluvaadet, ning kirjutas Stephan Uhligi jaoks 'Herrn Pichmanns Gedichte'. Ta režisseris filmi 'Treffpunkt Kronentor – ein Stadtrundgang mit dem betrunkenen Sachsen' 2008. aastal ning tegi koostööd Stefan Martini ja Clemens Hübneriga eksperimentaalsel filmil 'FRAUEN' (2009), millele järgnes 'Ich schaue Dich an' 2011. aastal. Ta esines regulaarselt Boulevard Teatris Dresden selle avamisest saati, arendades pikaajalist koostööd ja sõprust nendega. Böhme sai kroonilise lümfoleemilise leukeemia diagnoosi 2008. aasta alguses ning sai tüvirakktransplantatsiooni 2012. aasta mais. Tema pärand toetab jätkuvalt lapsi, eriti vähiga haiglaid, projektide kaudu nagu "Haus Sonnenstrahl."
Saksamaa ringhäälingud ja raadiod on esilinastanud koomiku ja muusiku Olaf Schuberti esinemisi ja tööd. Michael Hauboldina 7. novembril 1967 Plauenis sündinud Schubert tegutseb nüüd lavapersonaali nime all Olaf Schubert. Tal on pikk muusikalise tegevuse ajalugu, sealhulgas trummimäng Dekadance'is kuni 2013. aastani ja esinemine bändis 'Die Rockys' Michael Rockina. Schubert on varem ka Gabi Schubertina, Olaf Schuberti õe nime all esinenud, kuni selle laialikandumiseni. Schuberti karjäär algas debüütalbumi 'Bestandsaufnahme – Laulud Die Wende järel' avaldamisega 1991. aastal. Aastatel 1995–2000 andis Olaf Schubert välja albumisarja: 'Hier bin ich!' (1995), 'Gefühl gewinnt!' (1996), 'Ich bereue nichts!' (1998), 'Bestandsaufnahme' (1999) ja 'Echte Menschen' (2000). Ta on tuntud sõnade mängimise poolest ning kujutab end enesekindlana teadmistena, sageli ilmudes heegeldatud Argyle kampsunis ja ajapeaga. Tema komöödiastiil hõlmab varieteed ja kabaree't ning ta esineb sageli koosseisuga 'Olaf Schubert und seine Freunde,' kuhu kuuluvad Bert Stephan ja Jochen Barkas; Bert Stephan mängib bassi, trompetit ja laulab, samas kui Jochen Barkas mängib kitarri ja laulab. Olaf Schubert on oma karjääri jooksul pälvinud palju auhindu ja tunnustust. Talle anti Salzburger Stieri auhind 2004. aastal ja St. Ingberti Pfanne auhind samal aastal. Lisaks on ta pälvinud Thüringer Kleinkunstpreisi (2005), Das große Kleinkunstfestivali – Berliini auhinna (2006) ja Deutschen Comedypreisi parima debüüdi eest (2008). Alates 2009. aastast on ta 'heute-show' liikmena pälvinud ka mitmeid Deutschen Comedypreise, koos Deutscher Fernsehpreisega 2010. ja 2014. aastal selle saatega seotud osalemise eest. Aastast 2015 on ta Humorzone Dresdeni festivali kaitsepats ja pidaja. Praegu juhib ta SWR3 raadios regulaarset rubriiki 'Mahner und Erinnerer' ning kaas-juhib Torsten Sträteri ja Johann Königiga saadet Das Gipfeltreffen. Alates 2019. aastast juhib ta ka Olafs Klubi MDRis.
Paul Beckers, ein deutscher Komiker unter dem Künstlernamen „Fliegentüten-Heinrich”, war zudem als Schauspieler tätig und wirkte in mehr als 35 Kinoproduktionen zwischen 1917 und 1936 mit.
Albaania
1
Armeenia
1
Argentina
24
Austria
28
Austraalia
22
Aserbaidžaan
1
Belgia
13
Bulgaaria
31
Benin
2
Boliivia
1
Brasiilia
12
Kanada
48
Šveits
17
Tšiili
8
Kamerun
1
Hiina
7
Colombia
2
Tšehhi
7
Taani
17
Dominikaani Vabariik
1
Alžeeria
2
Eesti
5
Egiptus
4
Hispaania
74
Soome
15
Prantsusmaa
211
Ühendkuningriik
148
Ghana
3
Kreeka
18
Guatemala
1
Ungari
7
Indoneesia
8
Iirimaa
20
Iisrael
9
India
11
Iraak
3
Iraan
6
Itaalia
136
Jamaica
1
Jaapan
35
Keenia
3
Lõuna-Korea
20
Kasahstan
1
Liibanon
5
Läti
1
Maroko
17
Myanmar (Birma)
1
Malta
1
Malawi
2
Mehhiko
28
Malaisia
7
Nigeeria
19
Nicaragua
2
Holland
2
Norra
12
Nepal
3
Uus-Meremaa
9
Peruu
2
Filipiinid
35
Pakistan
7
Poola
8
Portugal
7
Katar
1
Rumeenia
1
Serbia
3
Venemaa
9
Saudi Araabia
4
Rootsi
101
Sloveenia
4
Slovakkia
2
Tai
2
Tuneesia
4
Türgi
5
Taiwan
1
Ukraina
1
Uganda
7
Ameerika Ühendriigid
213
Uruguay
1
Usbekistan
1
Vietnam
1
Lõuna-Aafrika Vabariik
2
Saksal on mitmekülgne komöödikultuur, mis hõlmab nii stand-up'i, kabaretti, sketšikomöödiat, televisiooni, filme kui ka lavapublikule etendusi. Saksa koomikud töötavad paljudes erinevates stiilides, alates vaatluslikust huumorist ja satiirist kuni karakterikomöödiani, jutustamiseni ja improviseerimiseni.
GiggleTime'i kataloog koondab saksa koomikuid, stand-up koomikuid, komöödia näitlejaid, kabareeartiste ja muid Saksamaa komöödimaailma isikuid. Uurige ülaltoodud profiile, et avastada koomikuid erinevatest põlvkondadest ja saada rohkem teada nende karjääri ja esinemiste kohta.
Stand-up komöödia on Saksamaal muutunud üha populaarsemaks meelelahutuse osaks, kus koomikud esinevad komödiaklubides, teatrites, festivalidel ja teistes otsepäevade kohtades.
Saksa stand-up katab laia valikut teemasid ja stiile. Esitajad võivad haarata materjali igapäevaelust, suhetest, tööst, kultuurilistest erinevustest ja isiklikest kogemustest, samas kui teised keskenduvad satiirile, sotsiaalsetele vaatlustele või tahtlikult absurdsele huumorile.
Berliin, Hamburg, Köln ja München on nende seas linnade seas, kus on aktiivsed komöödiühendused, kuid saksa koomikud esinevad üle kogu riigi. Koomiaklubide kasvu, turneesaate ja veebipõhiste platvormide kasv on ka loonud rohkem võimalusi uutele esitajatele publiku ulatamiseks.
Üks saksa komöödi eripärasemaid külgi on Kabarett, esitusvorm, mida traditsiooniliselt seostatakse poliitilise ja sotsiaalse satiiriga.
Kabareti esitajad kasutavad sageli huumorit, ironiat ja kommentaari, et uurida päevakajalgu, ühiskonda ja igapäevaelu. Kuigi kabarettil on oma traditsioonid ja stiil, sisaldab kaasaegne saksa komöödia palju esitajaid, kes liiguvad erinevate vormide vahel, kombineerides kabareti, stand-upi ja teatrielamendi elemente.
See pikaajaline traditsioon annab saksa komöödiale eriti laia ulatuse, kergest meelelahutusest ja vaatluslikust huumorist kuni satiiriliste esitusteni.
Telekast on mänginud olulist rolli selle osas, et saksa koomikud on saanud tuttavaks laiemale publikule. Koomikasarjad, sketšisaated, paneelisaated, hilisõhtused formaadid ja meelelahutusprogrammid on pakkunud platvormi erineva taustaga esitajatele.
Saksa koomikud ja komöödiakoomikud on aktiivsed ka filmis, teatris ja häälte osas. Mõned esitajad on loonud karjääri peamiselt telekast, teised aga alustasid otsekoomikuna ja siirdusid seejärel näitlemisele, stsenaariokirjutamisele või saatejuhtimisele.
Saksamaa meelelahutustööstus hõlmab ka esinejaid erinevatest piirkondadest ja kultuurilistest taustainetest, mis aitab kaasa kaasaegse saksa komöödia mitmekesisusele.
Saksa keel on peamine riigi komööniatri keeleks, kuid saksa keeles tehtav komöödia jõuab ka publikuni Austrias, Šveitsis ja teistes saksa keelt kõnelevates piirkondades.
Samal ajal on digiplatvormid muutnud saksa koomikute jaoks rahvusvahelise publiku ulatuse lihtsamaks. YouTube, podcast'id, sotsiaalmeedia ja voostriininguteenused võimaldavad esitajatel avaldada sketše, stand-up klipte, intervjuusid ja muud komöödikontenti, tugineda ainult traditsioonilisele tele- või lavalinnale.
See muutuv meedia maastik on aidanud tutvustada uut põlvkonda saksa koomikuid laiemale publikule.
Otsid saksa koomikuid, saksa stand-up koomikuid või komöödiakavade esitajaid Saksamaalt? Uuri GiggleTime kataloogi ülalpool, et avastada koomikuid, kes töötavad nii stand-upi, tele-, film-, teatri- kui ka muude meelelahutusvormide alal.
Kasuta otsingufunktsiooni, et leida konkreetne koomik või sirvi profiile, et avastada uusi esitajaid. Individuaalsed profiilid võivad sisaldada biograafilist informatsiooni, karjääri tipphetki, esinemisi, fotosid ja muid huvitavaid detaile.
Olenemata sellest, kas oled huvitatud saksa stand-up komediist, kabareest, komedia näitlejatest, telekomikute või noorest saksa komeditalendist, muudab GiggleTime lihtsamaks nendes taga olevate inimeste avastamise.
Kataloog kasvab jätkuvalt, kui sinna lisandub uusi saksa koomikuid ja komöödiategelasi.