Nicolás Fernández de Moratín

Nicolás Fernández de Moratín oli hispaania kirjanik ja dramaturg, kes sündis Madridis 20. juulil 1737. Tema isa päritolu oli Astuuriasest. Varase hariduse sai ta La Granja (Segovia) ja jesuiitide koolis Calatayudis, enne kui õppis Valladolidi Ülikoolis õigust. Järgnenud õigusalastele uuringutele praktiseeris ta õigust Madridis ja teenis lühikest aega kuninganna Isabella Farnese'i ehteid abistajana. Neoklassitsismi kirjandusliikumise osalejana kuulus ta Tertulia de la Fonda de San Sebastiáni hulka, kus kohtus autorite José Cadalso ja Tomás de Iriartega.

Moratíni kirjanduslik pärand oli laialdane, hõlmates nii luulet, proosat kui ka näitekirjandust. Ta avaldas 1764. aastal *El Poeta* ja oli autoriks mitmete oluliste teoste kõrval, sealhulgas komöödia *La Petimetra* (1762), tragöödiad *Lucrecia* (1763), *Hormesinda* (1770) ja *Guzmán el Bueno* (1777). Ta on ka kirjutand õpetuslikke luuletusi, nagu *La Diana o arte de la caza* (1765) ning satiirilise luuletuse *Arte de las putas*, mis levis käsikirjas. Tema kirjutised puudutasid erinevaid teemasid, sealhulgas ühiskonnareegleid ja eetilist kasvatust; ta pidas teatrit eetilise kasvatuse kooliks. Lisaks on ta kirjutanud kolm traktaati, *Desengaños al teatro español*, millega kritiseeris hispaania klassikalist teatrit.

Tema dramaatiliste teoste kõrval tegeles Moratín ka Hispaania kultuuri teiste aspektidega. Ta oli Madridi Kuningliku Majandusühingu Sõprade Riigi liikmena ja Rooma Akadeemia Arkadiaanide hulgas, teenides hüüdnime 'Flumisbo Thermodonciaco'. Ta näitas huvi matši vastu, kirjutades luuletusi nagu 'Fiesta de toros en Madrid' ja pühendades Canción a Pedro Romero matšiõe Pedro Romerole. Alates 1773. aastast oli tal Madridi Keiserliku Kolledži poeetika katedraali aamen. Nicolás Fernández de Moratín suri Madridis 11. mail 1780. Tema poeg, Leandro Fernández de Moratín, toimetas ja revideeris hiljem isa surmajärgseid teoseid. Teda peetakse ka tunnustatud matši poeesia algatajaks.